Nii piduliku päeva puhul vaatasin autor.raamatukogud.ee lehelt kõiksugu huvitavaid andmeid - enim nalja tegi fakt, et mu müüduima/laenutatuima teose vanim laenutaja oli 92-aastane proua:)
Head lugemist ja autoritele rohket sendikõlinat!:)
Pildil härra Karu, kes on alles 10-aastane, aga loeb mu raamatut juba mitmendat korda!
Mai jõua enam juturaamatuid lugeda, aga kui Sa mõne lauluraamatu peaksid kirjutama, siis ma kohe ostan.
ReplyDeleteSinu kirjutis tuletas mulle meelde, et Toomase raamatute hulgas pidi ka sinu raamat leiduma ja otsustasin selle endale võtta. Mäletan, kuidas saatsin ta sinu käest ostma. Selgus, et oli lausa 2 raamatut, teine oli minu oma ja pühendusega mulle, seesama "Segadus". Eks ta oli selle lugemiseks võtnud ja sinna see jäi. Nüüd on nad kenasti minu raamaturiiulis ja päästetud.
ReplyDeleteRaamatutega, eriti nõuka ajal ostetutega, on see kurb lugu, et keegi neid ei taha ja lõpuks tuleb nad paberkonteinerisse viia. Kui Tartust kolisin, oli Lõunakeskuses üks kast, kuhu võisid oma raamatuid viia. Üksjagu sai oma raamatuid sinna sokutatud, kast kippus ruttu täis saama. Kas Tallinnas ka mingi selline koht on, ei tea.
Mäletan hästi seda Tomiga kohtumist...
ReplyDeleteKasutatud raamatuid saab mitmesse kohta viia - näiteks "Punane Ristik" Mustamäe teel, seal on üsna rikkalik raamatunurk.
"Kas Tallinnas ka mingi selline koht on, ei tea."---Tallinnas saab Prismas...Seal Apollo juures on üks kast.Viisin sinna ka "miljon" puhast postkaarti,mis mul emast järele jäid,ta korjas neid terve elu!Ei ole minust ärimeest.Ükspäev tahtsin mingi "plätserduse" ära visata, igaks juhuks googeldasin,vaatsin,et selle inimese töid on müügiveebis pandud üles isegi summaga 200.-...Kui lasin töömeestel ära viia vana riidekapi verandalt, arvasid nad,et see tuleks antiigipoodi viia...Jne.
ReplyDelete