Elektriautu

   

 Langudega kohtun tavaliselt kord aastas - vanema poja sünnipäeval. Selgi korral, istudes pleed õlul suhteliselt jahedas pärastlõunas poja grillialas, oodates liha, kana ja vorstikeste valmimist vestlesime autodest ning silmadest. Lang nimelt sai uued silmad - ma polnud kuulnudki, et silmaläätse vahetamine tehisläätse vastu üldse võimalik on, rääkimata sellest, et see olla üksnes nii pooletunnine operatsioon. Siis rääkisime autodest. Kui mul mõni aasta tagasi oli väike kahevärviline auto (sest lootsin objektitööd enam mitte teha ja väikeautoga on mugavam näiteks parkida, rääkimata kütusekulust), siis poja värava taga parkisin äia maasturi kõrval, mille tagaluugil oli V8 märk. Kehitasin õlgu, mingit kadedust ei tundnud, olin oma väikeautoga toona väga rahul. Aastake hiljem töised asjaolud muutusid ja pidin endale taas suurema neljarattalise soetama. Kui nüüd lahkuma sättisime, seisis minu helehalli auto kõrval langu luigevärvi Tesla, suur nagu Munamägi:) Pärast kodus guugeldades olin üsna kindel, et minu siidised käed Tesla rooli eal ei puutu, sest üle tonni kaaluvate akude otsas mina istuda ei taha. Geront, mis siin rääkidagi!:)