Minu Soome (1. raamat)

Siinkohal sügav kummardus (suudlen huultega kodumaa mulda) noorproua Petronele ja tema veerijate-kirjaneitsite seltskonnale!
Mulle kohe meeldis lapsepõlves reisiraamatuid lugeda - unustamatu seksuaalse elamuse jättis Mart Pordi raamat reisist udusesse Albioni ja eriti kirjeldus (lisatud udune must-valge foto) striptiisibaarist Sohos. Sellega ei andnud üldse võrrelda Beekmanide perekonna reisi maale, kus kuusirp käib kummuli ega seltsimees Smuuli jäiseid üleelamisi kirjeldavat teost.
Aga härrased ja prouased, asume asja juurde - vana aasta ei kesta enam kaua!
Auto heliaktiviteedis lärmamas varalahkunud Juice Leskinen (Eesti, Eesti, perkelen Eesti) startis meie optimistlik kamp varahommikusele Vikingi laevale, mis seekord valgus kahjuks üllatavalt tihedalt publikumi täis. Päälinnas olid tänavad kuivemast kuivemad, naelkummidest nühitud, ei lumekübetki. Tasapisi ilmaolud paranesid ja Jämssa (ehk peaks ütlema Jämsässe) saabusime juba tillukese lumelootusega hinges. Kuna teepeal kohvitada ei õnnestunud - kõige jubedama elamuse saime paigakesest nimega Körri - tuli pruukosti võtta lausa Jämsä bensukas. Ega see tuju langetanud, Himose tipud juba paistsid. Autoruut juhatas meid ontlikult kõige tipus seisva kohviku juurde, kus pidi meid eest ootama mökikese võti. Kohviku uks oli ebasõbralikult kinni ja mökist 50 meetri kaugusel asuva suusatõstuki ratas seisis kah kahtlaselt paigal. Telefon õnneks töötas ja kohale roolis minust veel paar puuda raskem asjamees, kes meie pabereid vaadates rehmas käega lähima möki poole - võtmed on mati all. Olidki! Seega sõbrad - Soome suusatama minnes pole vaja midagi ette broneerida, saati siis maksta - võtmed on alati mati all. Isegi kui Matit kodus pole!
See-eest olime meie nüüd kodus ja et te enne mäele minekut ei unustaks sauna sooja panna- muidu tulete õhtul koju, väsinud ja õnnelikud, aga sauna neetu! Jagasime kaks korrust kolme inimese vahel ära ja sõitsime mäeolusid uurima. Mäed olid olemas.
Õhtul Aliast mängides seletan väiksel tsikile II Maailmasõda kui suurt lahingut möödunud sajandi keskel, mis haaras paljusid riike, vastas laps, et Vene sõda Gruusiaga....Igatahes päevakajaliselt oli kursis.
Järgmises raamatus kirjeldan ma haaravalt enda unenägu (seksuaalselt orienteeritud) ja korraks paneme ka suuski....alla:)
Pildil just tsiki kaisukaru moodi olevus, kahjuks striptueeriv:(

Vaikuse tänav

Ma elan Vaikuse tänaval. Juba ligi tunni pole ükski auto mu mjast möödunud. Võib-olla on, aga ma lihtsalt pole kuulnud. Tegelikult, minu toa aknast paistab kätte tänavajupp ja kui arvutiekraanilt silmad kergitan, siis näen isegi bussipeatust.Veel näen kümmetkonda mändi, hetkel ühte oravat ja naabrimehe kollast kassi. Orav ei liiguta, teeskleb vist surnud, kass kah ei liiguta, ainult sabaots vonkleb pisut. Passivad seal teineteist ja nad ei tea, et kolmekordsete klaaside tagant luurab neid omakorda veel üks inimloom. Eile kuulsin, et soomlastel lõpetasid kaugbussid ja rongid töö juba eile lõunast, ei tea, millal uuesti alustavad. Poed neil ka ei kauple, kõik on janus ja näljas. Tahtsin aplombiga lõpetada, aga säh sulle - kuradi tänav elavnes nagu võluväel ja kõik hakkasid kuhugi liiklema.
Vaikuse vabariik, ma ütlen!

Suguteade

Vaatasin täna kuidas kenad noored inimesed suuskadel võidu sõitsid ja vahelduseks püssi seljast võtsid ning pikali ja püsti märklaudu kõmmutasid. Mõni sai pihta, mõni mitte ja see pidi siis trahviringe tegema. Ühesõnaga - estafeta selline. Minu rikutud (vt. mu eelmisi postitusi) mõistus liitis kiirelt 2+2 ja munes välja firmade suvepäevadeks suguteate nimelise lõbusa ja hariva võistluse.
Moodustatakse firma isasematest inimestest neljaliikmelised võistkonnad, kelle ülesandeks on aja peale läbi joosta nt. 4x5 km, vahepealsete sugupeatustega. Esimeses peatuses paugutavad mehed pikali, teises juba püstiasendis. Lubatud on kasutada abivahendeid - vabatahtlikud naiskolleegid, seksipoe vidinad, ajakirjad, ipoodid, karvamütsid, soojad ja külmad söögid ning joogid. Võidab estafeta loomulikult kiireim. Kel sugupeatuses asi ei õnnestu, läbib näiteks trahviringi.
Midagi analoogset võiks korraldada ka segavõistkondadele.
Järgmiseks võtan reorganiseerida üksikalad.

Pildil innovatiivsed seltsimehed Hispaaniast´- nemad nimetavad seda jooksu miskipärast härjajooksuks!

Heterofoob

Täna hommikupoole ööd nägin unes suuseksi. Väga meeldiv unenägu oli, peaaegu oleks võinud tegelikkuses olla. Üks aga on ka - suuseksi toimetas minuga keegi meesterahvas, selline noorepoolne. Peale ärkamist lesisin tükimat aega voodis, tõsi, käed teki peal ja mõtlesin, et mis see siis nüüd oli?! Õnneks õhtupoole hea sõber aitas - otsis uhkest unenäoseletajast välja, et kui seks unes oli suurepärane, tähendab see head õnne inimsuhetes. Eks ma hakkan siis ootama, millal saabub
Õnne minu õuele. Seniks olen igaks juhuks heterofoob.

Pildil harjutavad jõuluvanad koti selga heitmist. Pilt on tehtud varahommikul ja sel pildil ega ka neil jõuluvanadel pole minuga mitte mingisugust seost.
Üldse ajan ma täna seosetut juttu.
Loodan täna öösel unenägusid vältida!

Ma olen madu, mürkmadu

I'm a Dodge Viper!

You're all about raw power. You're tough, you're loud, and you don't take crap from anyone. Leave finesse to the other cars, the ones eating your dust.

Take the Which Sports Car Are You? quiz.

Thelalt näpatud
Talenditesti ei hakanud tegema

Lapsed tantsuvangis

Täna toimus Kehras kohutav draama - juba varahommikust saati vooris tselluloosihõngulisse alevisse autode kaupa noori koos vanematega. Kui kukk kires keskpäeva, oli tantsuvangi jäänud ligi 400 last. Pantvangide hulgas toimus kõigepealt range selektsioon - tütarlapsed ja poisslapsed paigutati eraldi "riietusruumidesse", vanemad suundusid karjade kaupa "puhvetisse" või siis "spordisaali", kus esimesed panvangid juba "tantsisid". Enne püüne peale lubamist toimus veel üks alandav protseduur - "tantsijate" seljale kinnitati haaknõeltega number!! Täiendava mõnitusena panvangidele lülitasid korraldajad mängima "lõbusa" muusika, mille pilli järgi siis vaesed panvangid pidid õhtuhämaruseni "tantsima". Nagu mõnitustest veel vähe oleks, "autasustati" paremaid tantsijaid hinnaliste "auhindadega", "karikate" ja "medalitega". Minu laps sai ka. Hinnalise "auhinna". Mis on muidugi väike lohutus inimlapsele kuid suur kaotus sponsoritele. Põgenema pääsenult autos jäätist haugates pobises õnnelik tütarlaps, et jäätisel olla täitsa võidu maitse. Mina ei tea, mulle ei antud.

Pildil viivad "kohtunikud" "tantsuplatsil" kokkuvajunud pantvangi riietusruumi

Miks naised harva pritsivad?

Eile õhtuhämaruses helistas noor ja algaja autojuht vana auto roolist ja kaebas, et ei pritsi enam. Juhendasin ta kapotti avama, aga siis jälle häda - millisesse auku tuleb valada.....Proovi sa inimesele, kes varem on kapoti alla vaadanud ühe korra, seletada kus on vajalik avaus, seda enam, et torude kaaned-klapid pori ja õliga määrdunud. Selgitasin mis ma selgitaisn, ühtlasi uurisin, et kuidas ligi kahekuise autoga sõitmise perioodil pole ta varem kordagi aknapesuvedelikku lisanud. Aga ma pritsin nii harva, teatas tüdruk, lasen lihtsalt luudadel käia, kui aken poriseks saab....Oioioioi, aga see ju kriimustab esiklaasi ära, arvasin ma ja palusin tal ikka alati pritsida, kui luuad käia laseb. Hiljem uurisin veel mõnelt autoseeritud naisterahvalt ja mis selgus?! Ka nemad pritsivad haruharva!! Üks ei teadnud kogunesti, kuhu auku peab mida panema. Selgitasin talle seda ka. Nüüd meenus veel aastatetagune kolleeg (naisterahvas muidugi), kes bensiiniauto kütusepaaki lisas reipalt diiselkütust, aga kuna tal raha palju käes polnud, siis õnneks vaid 5 liitrit, see ei teinud tema vanale autole (Mosse) midagi, soovitasin tal paaki bensiini peale lisada (virises natuke, et raha pole, aga ikka leidis) ja sõitis nagu veerandtraktor!
Pildil grupp tütarlapsi otsimas punasel autol kohta, kuhu valada pritsimisvedelikku
www.autoexpress.co.uk

Umbestark

Võtsin Tiia blogist IQ testi teha. Test oli soomekeelne. Algul tegin esimesed ülesanded ikka täie auruga - need kribulatega, et kuhupoole lahtine ots jätta;) Mingist osast alates olid küsimused juba kiuslikumad ja lisaks veel suomeksi. Kui ma kõnekeeles spiigin soomet enda arvates täitsa rahuldavalt, sis kavalamate sõnadega jään hätta. Mingist hetkest otsustasin hakata linnukesi plõksima umbes. Täiesti tõsiselt tegin veel matemaatilise osa, mis osutus üllatavalt lihtsaks, isegi pliiatsit-paberit polnud kordagi vaja, samuti mnemoonika osa (numbreid edas-ja tagurpidi meelde jätta). Kui tuli aeg punktid kokku lugeda, selgus, et ma olen targem kui 5.B! Täpset taset ei ütle, aga ligilähedane Mensa-naistele;)
Nii ongi - nüüd palun mind austada kui umbes tarka. Muidu on ka kõik umbes hästi.

X-dream

Paluks tõlkida "hirmuunenägu". Lapsel oli pühapäeval järjekordne tantsuvõistluse "Magus algus" etapp, sedapuhku Tallinna lähedal Kiilis. Kui eelmise aasta "Magus algus" tikkus juba alguses kibedaks lõpuks kätte, siis seekord sai palju rohkem higi, verd ja pisaraid. Natuke naersin ka. Nimelt siis, kui puutumatuks tagavaraks varutud 300 gr. shokolaaditahvlit lumetuisutuuliste põldude vahel kolmandat tundi seisvas autos närviliselt hävitades lapselt küsisin, et kas ta teab, mida tähendab "stress"? Jah, vastas laps, ilmselt mu auto bensunäidiku langeva noole jõllitamisest punnis silmi vaadates - see tähendab paanikat. Ja jäi ise lummehanguvas autos mõne minuti pärast tukkuma. Isegi norskas natuke. Minul nii head närvid polnud. Järele mõeldes pole mul kogu kolmekümneaastase juhikarjääri jooksul selist situatsiooni olnud, et ise nagu pole midagi lollisti teinud, aga lumes kinni oled ikka. Ainuke õige tegu oli hommikul lühikese jakikese asemel pikema, eelmisel aastal soetatu firmasümboolikaga, sooja ja tagmuikkukatva jope selgaajamine. Kuigi Päästeteenistus hoiatas, et tankige autod ja laadige telefonid, jäid mul need mõlemad tegemata. Laps veel pidi suure õega minema "Tantsude.." otsesaatesse, selleks me ka juba varakult, nii 4 paiku, Kiilist Tallinna suunas startisime. Viie tunniga auto ümber kuhjunud hangest sain ESP ja TSC väljalülimise järel minema;) Kolm kilomeetrit sõitsin nagu Joonas, siis ilmus otamatult stopptulede rivi, mis paistis nii kaugele, kui silm tuisus seletas. Muidugi eeldasin, et keegi on kraavis, aga küllap varsti välja tõmmatakse. Nii need tunnid tiksusid, aeg-ajalt jalutas keegi siia-sinnapoole mööda, aga need ei osanud muud kosta, et kuni Tallinna ringteeni, st. 4 km ulatuses liiklus seisab. Pisut peale 7 tuli mingi asjamees, vilkuv punane tuli otsaees ja soovitas Kiili tagasi sõita, et vähemalt soe ja kuiv. Hoolimata töötavast mootorist, hakkas ka autos jahedaks minema ja niiskus näris vanu ja noori konte. Mitmed ümberpööravad masinad jäid omakorda lumevallidesse kinni ja nii jõudsimegi alles kaheksaks spordihoonesse tagasi. Tore oli veel see, et mingi LC mürakaga liiklev naisterahvas keeldus mu palvest teha lumeväljale minu auto jaoks jäljed ette. Siin jääte niikuinii kinni, jälgedega või ilma, väitis ta. Mistõttu minu õnnetu esiveoline seisis vilkuvate ohutuledega praktiliselt keset teed. Saalis käis jube möll, lapsed lõbutsesid täiega. Kavalamad vanemad tirisid kuskilt võimlemismatte ja asusid neil pikutades korraldama söömis-ja joomisorgiaid. Mõni tukkus ka. Aeg-ajalt haaras keegi korraldajatest mikrofoni ja teatas, et uusi uudiseid teeoludest on oodata poole tunni pärast. Nii kuni üheteistkümneni õhtul. Samas märkasin ärevusega, et rahvast hakkab nagu vähemaks jääma. Jõlkusin veidi ringi ja veendusin, et parimate konspiratsioonireeglite järgi lahkutakse kolmeste seltskondadena. Infot hangiti soojatulevatel traktoristidelt, keegi tundis ära mingi vallaametniku ja korraks välgatas ka aktiivsete emmede poolt väljakutsutud Tallinna Päästeameti kõrgete kuppudega töötaja. Hiilides niimoodi grupist grupini, kuulsin mingil hetkel sosinat, et mingi külavahetee on puhtaks lükatud suunaga ringteele. Otsetee olevat ikka veel kraavismolutavatest autodest läbimatu ja kuskil olvat ka mingi avarii. Krabasin lapse ja kompsud ja vudisime kolmese kamba järel neljandaks. Naljakas oli see, et tol kiivalt varjatud haruteel hargnes seltskond omakorda kolmeks, mina sattusin vist selle targema sappa, kes kitsal rajal kolmekümnega manööverdades tõesti lõpuks mind ringteele välja vedas. Lõpp oli lust ja laulupidu ehk teisiti öeldes (Joeli sõnad) nagu väikse Muki sitt. Ringteel oli üks kolmekümnega sõitev pereema (panime mööda) ja Volvo linnamaastur (jõudsime järele ja jäime sappa), mis meid kenasti Tallinna vedas. Linnatänavad olid hullemas seisukorras kui ringtee. Mis mind üllatas, oli see, et meedia väitel oli tormivarjus 700 last. Ka kõige suurema tropi ajal polnud minu arvates tegu isegi mitte ligilähedaselt selle arvuga. Esimeselt külmetamiselt naastes oli kokku nii lapsi kui vanemaid jäänud spordihoonesse ehk 200 ringis. Aga number seegi;)
Nüüd jääb veel mõistatada, milline neist tantsuvihtuvatest minu jagu on;)
Telefonivideo (fotaokas jäi maha) - kvaliteet vilets.

Suguelu elavdamine

Ateena olümpia-aastal korraldas hea sõber mulle ekskursiooni vastavatud Hugo Bossi kauplusse. Astus reipalt sisse ja kallist ülikonda näperdades päris müüjannalt, et tea, kas see ülikond Ateena kuumuses ka kestab. Müüja läks sapsu täis, kutsus pädevama appi ja nii nad valisid pool tundi meie olümpiadelegatsiooni mitteametlikule liikmele ülikonda. Mina istusin niisama nurgas ja häbenesin enda suviselt paljaid varbaid sandaalide sees.
Seekord otsustasin mina sõpra üllatada ja viidates meie ühise sõbra peatselt saabuvale nö. kuuekümnendale juubelile, meelitasin ta kingitust valima. Millest tunneb meie-ealine mees puudust? Loomulikult kunsthammastest, kunstrindadest ja kunstpeenisest! Sexshopis oli esmapilgul kõige ahvatlevam müüjanna ise, kena tätoveeritud punapea. Avaldasime talle ausalt ära, et sõber on seksuaalselt frustreeritud ja peaks tema seksuaalelu kuidagi elavdama. Esialgu elavnes teenindaja ise, näitas meile erinevaid valikuid erinevatest viguritest, päris nö. juubilari eelistuste kohta (heteroseksualsed, vastasime ühest suust) ja uuris meie endi kogemusi. Eriti meeldisid meile sellised pommikesed, millega saab peenist kasvama virgutada. Müüjanna sõnul polevat neid püksisääres üldse näha ega kuulda - võib lausa tööajal venitamisega tegeleda. Lõpuks piirdusime ühe kavala väriseva, võdiseva ja pöörleva viguriga, mida olevat eriti hea kahekesi kasutada. Mul on just see mudel ka endal, teatas müüjanna soosivalt.
Sellesse poodi läheks kindlasti tagasi, teenindus oli suurepärane! Eriti, kui oleks vaja midagi pikendada....
Punase otsaga asja pilt wikimediast

Juubelid

Eile oli tilluke juubel pisikesel tsikil. Muidu oli tore, aga kuna laps võistlusmängus sünnipäevalistest eelviimaseks jäi, siis natuke mossitas. Kui suur tsikk asutas lapsi koju vedama, küsis väiksem, et kas ta ikka autoga sõita oskab? No muidugi, alles sai ju load, mis siin imestadagi....
Sõpradega istusime seekord Veskis kah juubelilainel. Kuna sõbra sünnipäev lähenab, ajan juba pikemat aega talle keelt kõrva, et tehku kah midagi, kasvõi tagasihoidlik saunapärastlõuna headele sõpradele. Üritusele hoogu andes leiutasin, et kuna eesti mees elab niivõrd lühikese elu, oleks paslik juubeleid ette pidada. Nimelt kolmekümnese sünnipäeva kukkudes oleks iga järgmine juba neljakümnes juubel, alates neljakümnendast pühitseks igal aastal viiekümnendat juubelit ja siis, kui muidugi Jumal annab, ka kuuekümnendat. Oleks rahval lõbus ja ka ise rahul, et midagi ei jääks tegemata.
Sõber nüüd mõtleb, kas ta tahab detsembris juba kuuekümneseks saada;)

Must auk

Sirvisin enda eelmise aasta sünnipäevast tehtud pilte ja leidsin kunagise operetitähe, kes ühtlasi kahetsusvärsel kombel on mu hea sõbra abikaasa ja laste ema, veendunult karaoket lõõritamas. Kuigi tema säravad tähe-aastad sisaldasid üsnagi tuntud operettides üsnagi kandvaid osi, on ta nüüd taas taandunud kooritüdruku seisusse. Uus põlvkond, teda tuleb nagu rahet......Teate ju küll. Nuvot, aga mina mõtlesin hoopis, et mis saab kustunud tähtedest, olgu nad siis ooperi, opereti ehk koguni poliitikatähed. Mõelda vaid, kui Evelyn Sepp peaks äkisti peast ära pöörama ja poliitikast loobuma? Mis temast siis saab?? Astronoomiast teame me kõik, et kustunud tähest saab must auk. Seega on olemas ühene vastus - ole sa mis täht tahes, lõpetad ikka musta auguna. Ja pole vahet, oled sa isane või emane - auk on ikka must!
Pildil üks äärmiselt veenev must auk

Naiste kiipimisest

Kohtasin turuväravas kursavenda, head sõpra pealekauba. Naeru puksudes osutas ta tagumise parkla poole, kus kampaania korras kiibiti koeri. Vaata, ütles ta, kui palju vähem muresid oleks, kui saaks ka abikaasa ära kiipida. Teeks väikse sutsaka kaela taha ja vaataks aga navi ekraanilt kus ja mis. Minu tagasihoidlikule arvamusele, et võiks kiibi näiteks reie siseküle pehme naha alla sokutada, oli tal vastuväide varnast võtta - satelliit ei püüdvat signaali kinni, kui see nii sügavale ihu varju on peitunud.Ei saa salata, vana sõbra ettepanekus on jumet, kiipis ju Putingi enda koera ära, kurjad keeled Rohke Debelaki näol väidavad, et ka Dimka "Shorty" Karupoja. Ei tea-ei tea....
Pildil kiibitud naine satelliidi poole palvetamas

Misogüün

Kui ma tööd ei viitsi või ei taha teha, siis vaatan igal tööpäeval K2 14.30 jooksvat "meestekat" "Kaks ja pool meest". Loomulikult vaatan ma ka mõningaid teisi päevaseid sarju, väga hea on näiteks "Heartbeat" ETV-s, mis näitab küll vanu osi, olen paljud juba soomlaste näidatuna ära vaadanud. Eile oli meestekas hea leid - no kas keegi ütleb VSL-i vaatamata, mis loom on misogüün. Tegelikult, kui nüüd seda sõna kirjapandult vaatan, tahan öelda "androgüün" ja sealt juba edasi. Aga see selleks, igatahes sarja ühe osalise, Charlie Sheen´iga olin ma eile õhtul täpselt samal tasemel, st. suu kukkus lahti. Siis hakkasin hoopis mõtlema, et kui palju on minus endas misogüüni. Nii promiskuiteetne, kui mr. Sheen ma muidugi pole, aga mingit misogüünsust võib ilmselt igas mehes täheldada, kas siis ema mõjudena (mind näiteks kasvatasid kujunemiseas kolm naist korraga;) või siis mahajäetuse sündroomina haakuvat. Keda meist maha jäetud poleks? Minevikus väga sügavalt urgitsemata võin kinnitada, et mina olen ses suhtes täitsa isapaha!
Pildil kaks ja pool meest
GWYZLINJ

Minu Bondid

Isadepäeva õnn või õnnetus - kuidas kellelegi - viis minu kaks keskmist sorti last uut bondikat vaatama. Minu arvamaus on negatiivne - Bond on kirjutatud totakaks tapamasinaks. Näomiimika olematuse poolest meenutab ta juba kurikuulsat Seagalit. Montaaž oli ka hüplik, aga tänu teletegijast tütrele tean, et see võis olla ka taotluslik. Mul kama, ikka jama. Selliseid, samas kordi odavamalt tehtud märulifilme vorbitakse ollivuudis sadu ja sadu. Kus on glamuur, eneseiroonia, kuumad, teeseldud tunded ja martiini? Selles filmis jäi Bondist küll alles vaid meisterlik H&K (oli vist) käsitlus, ei muud. Umbes esimese veerandi peal vaatas väike tsikk esimest korda kella. Kell oli veel vähe. Mina arvan, et Moore ja Connery tuleks tagais kutsuda ja teha üks korralik vanainimeste (adults) film!
Filmist isegi enam tekitas meelehärmi vetsu nn. Makarovi flööt, mille kusele pealenirisevad veeojakesed tikkusid mu kampsiku kõhuesist märgama. Rasvaseks olen läinud, mis muud!
Pildil olevas tualetis askeldaks juba üpris himuga
funnycoolpics

Isadepäev

Lugesin Helle uut, kodumaiste kogupereseriaalidele pühendet postitust ja miskipärast hakkas kummitama seriaal Õnne 13. Kunagi oli selline noor ja lootustandev, siis veel ainult lootustandev ja lõpuks isegi enam mitte andev suusataja nagu Õnne Kurg. Ilus nimi see Õnne. Meest igatahes ei riku! Oleks ma Rein Ratas, pannuks tütrele kindlasti nimeks Õnne. Või teisalt - millised huvitavad mõtted liikusid meie varalahkunud maletaja Lembit Olli isa peas, kui ta pojale Lembit nimeks pani? Keegi ei tea, võib-olla eit mäletab, aga too suri kah ära....Mõtleme edasi - on meil näitlejatar Hele Kõre, ikka sealtsamast Õnne seriaalist kah teine. Hele Päev oleks tütar ja Tume Öö poeg! Ilus, mis??? Või võtame kena naisenime Eila. Eila Veel - all my troubles seems so far away. Mingi kaitseministeeriumi tegelane oli aastaid tagasi kodanik nimega Enn Tupp. No ei mõtle rumalalt, tahaks ikka jätkata naisenimedega - Õnne Tipp ja Õnne Tupp. Peaaegu nagu Tipp ja Täpp. Klassika on muidugi Aita-Leida Kuusepuu. Keelel on juba järgmine - Aita-Leida-Õnne Tupp. Kuigi kolmenimelisi meil vist enam ei lubata. Aga ilus ju oleks, mis?? Ses plaanis olen mina saabuva isadepäeva valguses ikka täitsa mahajäänd - minu lastel ei ühtki progressiivset, meelierutavat ega kahetimõistetavat nime, kõik lihtsad ja kodumaised.
Head isadepäeva!

Kokkuhoid

Vanem poeg käis Helsinkis poodlemas. Koos naiskaaslasega loomulikult. Kamppi Kaubakeskuses tundsid noored tungivat vajadust tualettruumi kasutada, aga seal ju kõik kõbina eest. Kõlisevat kõbinat taskus polnud, aga soomlastel asi korraldatud - kohe vetsuukse ja kondoomiautomaadi kõrval rahavahetusmasin, et pistad paberi sisse, sülitab kõliseva välja. Nii oligi, poiss võttis ühe mündi ja korjas ülejäänud taskusse. Pärast selgus, et ülejäänutest oli mitu tükki lihtsalt auguga metallketas, lihtsamalt öeldes seib;)
Kohe tuli meelde ja rääkisin ka noortele loo kaugest minevikust, kui Soome riigivaluuta oli mark ja meie koos Väinoga tahtsime enne Turu-Helsinki rongile istumist jaamavetsu visiteerida. Oh kuripatt ja donnerwetter, vetsuukse võlukarbike küsis 5 marka, selle eest saaks Helsinki sadamaturul kaks kilo banaane. Häda ei lubanud kaua mõelda, raske ohkega libistasin viiemargase ahne automaadi pilusse ja litsusime end kahekesi sisse. Ei olnud nii, et enne pissis üks ja siis teine ja siis jälle esimene;) Mahtusime korraga. Näol mõnus muhelus õnnestunud ihukergendamisest lõime ukse lahti ja silmad maha vetsu ukse taha tekkinud järjekorra ees;) Paarkümmend aastat tagasi oli kahe samasoolise avaliku vetsu ühiskülastus veel taunitav või vähemalt vaatamistväärt. Mis siin rääkidagi....
GWYZLINJ

Kongipea

Pärnu linnapea hr. Mart Viisitamm arvab, et kahtlustatavana väärteos (või oli see koguni kuritegu) linna rahaga ümberkäimises pole mingi põhjus linnapea kohalt tagasi astuda. Konn pole õnneks poliitik ja mulle piisab täiesti minu isiklik vesine mätas arvamaks, et kuigi süüdi mõistab demokraatlikus riigis kohus, pole ka kahtlustatava staatus linnapeale sobiv ametis jätkamiseks.
Rohkem poliitikast roheline konn ei räägi!
Pildil teerull hea sõbra firma kodukalt. Lihtsalt niisama;)

Konn talveunes

Ma olen liha, toores liha

I taste like Beef. I taste like beef. I'm probably made of beef. You are what you eat, they say, and if the title didn't mean something else, I would be a beefeater. I think red meat is good for you. Puts hair on your chest. What Flavour Are You?

Tiiale leituasuks 5 senti, eesti senti

Heategevusest

Vaatasin eile üht jubedat filmi, kus kena lapsnäitleja Dakota Fanning pidi kannatama isa kahestunud mõistuse pärast. Ära tuleks võtta selline kena hirvesilmne laps neilt vanematelt, kes teda kõikse aeg filmis töötama sunnivad. Isegi vanemlikud õigused tuleks neilt ära võtta! Raha, mis ebaausalt lapstööjõuga teenitud muidugi ka. Ma lapsendaks ise selle kena tüdruku ära. Raha võiks kah minu arvele kanda. Siis annetaks sealt heategevusele. Dakota leiaks siin ju ka tööd, igatsugu reklaamid ja miskit..... Sealt saadavast honorarist annetaks ma muidugi heategevusele. Ma kohe tükimat aega mõtlesin, et kui palju. Siis lugesin kuskilt, et meie omad-armsad kohalikud tähekesed ja tähekesejuhid annetasid oma pesu müügist tervelt ühe protsendi. Jätame "prot" eest ära ja saamegi, et ühe sendi. Just nii annetaksin mina kah! Dakota teeks tööd (muidugi mitte nii jubedat, kui eileõhtuses filmis), tuleks leivaraha ja natuke vorstigi peale ning sendikaupa koguneks ka heategevusraha!
Tea, kas minu pesu eest keegi maksaks midagi? Mhhhh???
pildil muidugi Dakota Fanning
GWYZLINJ

Sõimuõpetaja

Mõned mu järeltulijad õpivad auto-motojuhiks. Mõned õpivad juba kolmandat hooaega ja seni mitteresultatiivselt, teised jälle teist kuud ja.....kah mitteresultatiivselt. Et poisskodanik käis oma kolmandas mototunnis tänaval sõitmas ja oli sedavõrd palju läbi kõrvaklapi sõimata saanud, et ta kahtles, kas õpetajal ikka autojuhtimiseks tema seljataga aega jagus, kogu aur läks sõimamisele. Eks noor ja hellik oli harjunud minu leebe sõiduõpetamismaneeriga;) No mõned arvavad, et ma päris leebe pole, aga ausalt, oma isiklike laste peale pole ma kõrval istudes kordagi häältki tõstnud, rääkimata kisast-kärast-sõimust. Nüüd on poeg kahevahel - kas minna homme tundi või üldse mitte enam minna. Ja mina olen ka kahevahel - kas minna homme sõiduõpetajaga rääkima või mitte minna. Vist jätan siiski selle kanaisatamise ja lasen noorel mehel ise asjatada. Aga jah, kuradi sõimuõpetaja;)

Pilt kah - nii nad õpivadki. Oli vist sportfun.com

Aktsiaportfell

Tallinna Börsi indeksi kõver on nagu EKG, muudkui viskab sinusoidi. Eile langes, täna tõusis. Üldiselt on olukord muidugi halb, eriti spekulatiivse investori portfellis. Mina alustasin Tallinna Börsil 1996 aastal, esialgu laenurahaga. Täitsa naljakas oli, kui kuue kuuga oli portfellis virtuaalraha kolm korda esialgsest rohkem ja laen tagasi makstud. Kolmest sai mõne aja pärast neljakordne tulu ja siis lasi abikaasa õhu susssti välja, oli vaja korralik köögimööbel koos kõikvõimalike aksessuaaridega osta. See juhtus järgmise aasta augusti algul. Augusti lõpus oli Hansa võimsast 300-kroonisest aktsiahinnast järgi jäänud midagi neljakümnega. Ma ei jõudnud naise äraarvamata intuitsiooni ja tarvilist tarkust ära kiita!;) See pisku, mis portfelis alles oli, sai uue hoo sisse alles paari aasta pärast. Eks neid tõuse-mõõnu ole veel olnud, viimasel ajal ma eriti ei jälgi, las ta seal vonkleb, ma hoian rohkem proteeside raha seal;) No kirsturaha ikka ka ja et oleks korralik! Aga paar päeva tagasi sõprade-seltsimeestega Veskis kohvitamas käies märkas minu tönts silmgi, et penni peale on keegi unustanud aktsiaportfelli. Oli teine sihuke kõhnapoolne, ei kutsunud mitte uurimagi.

Pildil aktsiaportfell Veski pennil. Kes ära tunneb, saab soodushinnaga kätte!

Zombi

Kui inimene pole pea aasta liigutanud, süda pole löönud, kopsud hinganud, neerud väljutanud seda, mida pole sisse söödud-joodud, siis on inimene surnud. Sama asi autoga. Vahe on selles, et autot annab reanimeerida, mida tänane kogemus kinnitab. Oli seda autopunni ka varemalt üritatud surmaunest äratada, küll käis üks ja teine prints musitamas - ikka ei midagi. Isegi tiriti narrilt mööda põiktänavaid köie otsas! Ega mulgi suurt lootust polnud, sestap võtsin konkusga asjamehe kaasa, et veame kohe tuttavat teed pidi kuhu vaja. Remonditöökotta siis. Et tülikast vedamisest pääsea või seda kasvõi natukenegi edasi lükata, sudisin ma veel kord uue aku peale, keerasin sedapuhku ka klemmid korrlaikult kinni ja kujutage pilti - masin käivitus esimesest pöördest! Iluvead on ikka kah - spidoka tross paistab olevat kapitaalselt kinni roostetanud ja luuad ei tööta. Aga kuiva ilmaga võib sõita küll. Nüüd jääb oodata ja loota, et vanem tütar ARKiga ühele poole saab. Seniks sõidan ise, pühapäeviti;)

Pildil kaks zombit inimesi hirmutamas
www.oddjack.com

Mure meie presidendi pärast

Seoses trammirööbaste ülesvõtmisega Kadriorus tekkis mul küsimus, et kuidas hr. President nüüd all-linna saab? Proua Presidendiga on kõik selge - tema rulluisutab seeliku lehvides, kintsude välkudes, aga Toomas-Hendrik? Peaks talle transpordiabi pakkuma....

Ökopõrgu

Seoses gaasi hinna märgatava tõusuga, on Põrgu Nõukogus kaalumisel katelde kütte üleviimine taastuvenergiale, teatab "Purgatory Weekly" Uuritakse turba, puidu ja ka aatomienergia kasutusvõimalusi, eelistatud on variandid, mis nõuaksid katelde minimaalset ümberseadistamist. Asjaga tegelevad Põrgu parimad insenerid.
Loodan, et minu saabumiseks on katelde all korralik aatomipõrgu.

Õed Troojad

Vaatasin pisut filmi Trooja ja tekkis selline naljakas mõte, et kas Trooja Helena ja Trooja hobune on õed või õde-venda? Mis teie arvate? Suguluses olen ma üsna kindel!

Bordelli sünnipäev

Käisin kursaõe sünnal, sihuke "Bogdani" nimeline rahvusrestoran Mustamäel. Tore koht,maitsvad road. Kõrvallauas istus trobikond kenakesi tütarlapsi, kõik nagu ühe vitsaga löödud - pikkade jalgadega, hobusesabas blondid soengud ja kirevad firmakad, et D&G, Gucci, Versace (hästi suurelt ja veel litritega kirjutatud) jms. Samas lauas istus üks kole vanemat sorti naisterahvas, kaks nolgi moega noormeest ja veel paar kappi. Kapid olid pintsakustatud ja ketistatud. Bordell peab sünnipäeva, mõtlesin. Kari kergemeelseid tütarlapsi, dispetsheritädi, autojuhid-kohaletoimetajad ja muidugi turvad. Ainult tüdrukud on kuidagi liiga kenad, no tõesti olid! Jagasin oma kahtlusi kursaõega, too vaatas ringi ja teatas, et minu selja taga on veel üks samalaadne seltskond, vist peavad kaks bordelli korraga sünnipäeva;) Vaadates meie laudkonda, kus istus kah kari naisi, tõsi küll, sellises khm-khmm, keskmises keskeas ja samuti mõned kahtlased meeskodanikud, avaldas kursaõde arvamust, et sellisel juhul arvavad need nooremad bordellisünnipäevatajad, et meil on kah bordelli sünnipäev - ainult kolmkümmend aastat hiljem. Kui minema läksin, vaatasin, et meie laudkonna asemele sättis end kärmelt sisse juba tükimat aega ukse taga suitsutanud seltskond, seal kah imeliste pikk-jalgadega neidised ja üksik noormees. No on lihtsalt ukraina tüdrukud sellised apetiitsed:)
Lugesin jutu läbi ja leidsin, et pealkiri oleks samahästi võinud olla "Vana täku hirnatused"

Teleülevaade

Intelligentne oleks alustada teleülevaadet sõnadega "sattusin vaatama...."
Mina kahjuks ei sattunud, istusin täitsa teadlikult tugitooli jälgima intelligentset, harivat ja enneolematut kogupere telemängu "Võta või jäta", originaalis "Deal or not deal". Tegu on siis intelligentsete saatejuhtide ja mängijate hariva dialoogiga pangandusteemadel. Täna õhtul oli eesti saatel külaliseks intelligentne apgreiditud daam Texase osariigist. Harivast vestlusest selgus, et tegu on kohaliku juuksuriga, kel on kolm täiskasvanud tütart ja kes abiellus 12 aastat tagasi. Saates oli tal kaasas kaks tütart ja sõbranna. Kui alul imestasin, et kus siis pereisa-abikaasa on, siis peale piskut vaatamist enam mitte. Olen enam kui kindel, et lugupeetud juuksuriproua koos kaunite tütardega on siis abikaasa ja kasuisa (harimiseks teatan, et Texases nimetavad nad kasuisa "stepfather") lihtsalt surnuks karjunud. Sellega oli intelligentne ja hariv telemäng end minu jaoks ammendanud ja nüüd vaatan juba märksa labasemat komöödiat nimega "Kuum pirukas". Püüan huuli mitte kõrvetada.

Pildil üks jube pirukas

Mis mulle meeldib

Mulle meeldivad lihtsad asjad - lihtlaused, lihtne toit ja riie, lihtsad inimesuhted. Lisaks meeldivad mulle raamatud ajaloost ja isiksuse rollist selles ning muidugi seksuaalelu kajastavad teosed. Mistõttu ostsingi punasekaanelise raamatu "Suurte diktaatorite seksielu". Ärge teie ostke. Isegi raamatukogust ärge seda raamatut laenutage, sest see ei avarda mitte mingilgi moel teie ilmapilti ei diktaatoritest, saati siis nende suguelust;)
Apollos müüakse, sealt ka kaanepilt

Enam ei vea

Neli ratast enam ei vea. Sel talvel peab leppima lihtsalt esiveoga. Ei, ma ei kruttinud nelikveolisel kardaani alt, hoopis panin müüki. Mitu-setu talve olen poisikese kombel nautinud tuisukarvaseid ilmasid, libedaid ristmikke ja käänulisi külateid. Proovinud talveautoks hangitud erinevaid neljarattalisi-nelikveolisi, sättinud end foori taha esimeseks, et siis kõrvalraja autot peale rohelise tule süttimist peeglist järjest kaugenemas näha. Täna siis andsin võtmed üle, võõras mees istus minu truule ratsule ja kappas jõnksutades minema. Mis siin rääkidagi, pideva nelikveoga autol on sidur üsna peru, jahh..... See müük oli eriline setõttu, et ostja ei teinud juttugi tingimisest ega allahindlusest, tuli ja võttis, proovisõit oli kah formaalne kaheksa pargi õppesõiduplatsil. Et mis saab edasi? Esiveoliste juurde tagasi:)

Veimevakk

Žili-bõli tri bandita - Lenin, Stalin i Nikita. Niimoodi algas üks teine muinasjutt. Minu uusmuinasjutt algab traditsiooniliselt - kaugel maal, seitsme mere ja ühe Munamäe taga elas kaunis kuningatütar, et mitte öelda vanatüdruk. Isa-kuningas oli mures, kohe täitsa mures - kuningatütar vaja mehele panna. Kõik oleks justkui olemas, isegi veimevakk, aga kosilasi ei käi ja need kes käivad, ehmatavad veimevakka nähes kohe täitsa ära. Et veimevakk nagu pruudist naisterahval ikka, ainult kole sügav teine, hüüad vaka-august sisse ja Kaja tuleb kahe päeva pärast välja! Kuulutas siis kuningas heeroldite pasunahüüde saatel välja üleriigilise pikanäpumeeste võistluse. Et kes veimevaka põhjast kullaterakese korjab, see printsiks kohe saab. Küll käis pikanäpumehi oma riigist ja kaugemaltk, ei kellelgi õnnestunud kullaterakest korjata. Aga kes näpud juba veimevaka kallale oli ajanud ja eesmärki ei saavutanud, sellel raiuti halastamatult näpud otsast! Mõnel läks küünarvars takkatraavi, aga eks ikka metsa lendab, kui laaste raiutakse!
Ei saanudki pikanäpumehed kuningatütart, sai hoopis minu lühikeste pükste, aga pika aru ja veel pikemate jalgadega tädipoeg, kes veimevaka sügavust hinnates ei hakanud üldse kätt toppimagi, vaid sirutas välja hoopis parema jala, haaras veimevaka põhjastpõhjast kullaterakese ja ulatas kuningatütrele. Nüüd sai vana kuningas jälle heeroldeid kiusata ja kuulutati välja ennenägematu pulmapidu.
Konn sai kah kutse:)

Grupp pulmalisi veimevakaga www.erm.ee

Nr.36

Juttu ei tule mitte autobussist, mis läbi Nõmme Mustamäele sahistab, vaid tütarlapse kingadest. Nimelt lapsinimesele, kes pole veel päris naisinimene, on äärmiselt keeruline leida jalanõusid. Käisime kokku seitsmes kaupluses, proovisime kümneid sügiskingi ja mõningaid saapaid. Mis on titakad, on titakad, teised jälle 4.klassi õpilasele sobimatu kontsaga. Kontsad muidugi tsikile meeldisid - toppis aga kõrgekontsalised jalga ja patseeris modelle matkides kurekõnnakul edasi-tagasi. Lõpuks oli pikast kingajahist nii väsinud, et lasi endale esimesed enam-vähem sobivad sügiskäimad jalga määrida ja nüüd ongi;)
Kõik muud koolitarbed on kah ostetud, aitäh küsimast;)

Rasked ajad

Kohtasin keset Eestimaad täisjuhuslikult isiklikku tädipoega. Hoolimata vihmasest ja jahedast ilmast patseeris noormees pool-lühikestes pükstes. Tegin talle asjakohase märkuse lühikeste pükste kandmise läbi suvekuumuse esilemanamisest, mille peale veel eelmisel aastal kinnisvaraturul paljupalju miljoneid liigutanud varaärimees teatas, et ajad on rasked, pikki pükse ei täi kanda. Isegi mitte vihmase ilmaga. Ronis seepeale enda püramiiditaolisse maasturisse (eelmisest aastast mäletan ta 7.seeria beeemmveed) ja veeres õõtsudes minema.
Minul olid korralikult pikad püksid jalas ja auto kah rahvaomane:)
Pilt sloleht.

Emane tool ja isane toru

Ega te, head lugejad, ometi arvanud, et kirsasaabas on kodanik Konna laiaks litsunud?
Ei kirjuta, ei joonista, isegi essemmesse ei saada....
Kaugel sellest, Konn on valvas ja valvel !
Käisin külas lahkel naisterahval. Jah, täitsa lahke oli teine, tõi mulle ratastega tooli istumiseks ja puha. Aga kui ma üritasin püsti tõusta, rabas tool mind sellega, et klammerdus mu puusade ümber. Vingatasin, saputasin sapsusid ja pääsesin.
"Emane tool," arvasin. Muidugi seda ka, et kes mul käskis enda tagumikku nii laiaks istuda;)
Teisel naisterahval oli asjakohaselt meenutada tore lugu, kuidas Jurmala spaa keeriste-pööristega toru üritas teda laskumise ajal lahti riietada, mis osaliselt ka õnnestus. Isane toru, ostustasime ühiselt:)
Pildil ravitakse kiimalise toru käest eluga pääsenud vanainimest sealsamas Jurmala Spaas. Pilt www.concordia.lv
Toru tundub olevat biseksuaalne.

Mis matkasell see Nipernaadi oli?;)

Hea seikleja konn
	Sa oled Toomas Nipernaadi filmist Nipernaadi
Sinu kirjeldus: Vihmaga või vihmas, katuse- või kuuse all, jõel või saarel, kõikjal võib sind kohata. Matkamine, see on romantika, armumine ja vabadus sulle. Matkarent.ee soovitus: Romantiline paadimatk kahele see on sulle!

Milline matkasell oled sina?

Ma teile kirjutan

Trulla viskas mulle isikliku palli. Algul mõtlesin, et teen vigurit ja lisaks AB aabitsale kirjutan enim elu mõjutanud raamatuiks näiteks Kamasuutra kaks köidet ja siis veel Tung tappa I ja II
Aga siis arvasin, et see võiks minust lugejaskonnale väära signaali saata (õige ma paipoiss olen, jahhh) ja otsustasin enam-vähem asja arutada. Arutasin tükimat aega raamaturiiulite ees, näpp.....sealsamuses, eeeee - meelekohas;)
1.Tegelikult ka, aabitsa kirjutaksin esikohale. Ma mäletan seda kollasekaanelist raamatut, aga see oli kindlasti juba kooliõpik, mina hakkaisn lugema ikka varem. Milline see päris esimene raamat oli, võin ju vanade mustjas-hallikate piltide pealt vaadata, aga ega ma seda tegelikult ei mäleta. Niisiis - aabits, minu esimene raamat. Vot ja nüüd turgatas pähe, kas mitte Aabits ei peaks suure tähega olema? Kooli tagasi, mis muud.
2.Vladimir Levi "Kunst olla ise". Tuttav ajusurkija soovitas. Kaheksakümnendate alguses lugesin ja konspekteerisin seda märksa tõsiusklikumalt kui marksismi-leninismi teoreetikuid. Saavutasin teatud oskused iseenda mõttetegevuse juhtimises, mis nüüd kahjuks on järjepidevuse puudumise tõttu unustusse vajunud. Peaks taastama. See raamat on vahelduva eduga seisnud üle 20 aasta mu erinevatel öökappidel;)
3.Vennad Strugatskid "Purpurpunaste pilvede maal". Väheseid raamatuid, mida olen lugenud kümneid kordi. Isegi ei tea miks, aga hirmsasti meeldib. Kui nüüd analüüsima hakata, siis midagi erilist nagu polekski. Kas see mu elu ka mõjutanud on, ei julgeks küll arvata.
4.Fletcher Knebel ja Charles Bailey "Seitse päeva mais". Lugu riigipöördekatsest Ühendriikides. Sellel seitsmekümnendatel ilmunud raamatul oli suur osa minu militaarsete eelistuste väljatulekul. Kunagise reservohvitserina mõtsiklesin korduvalt ohvitseriau ja üldse mõiste "au" kui sellise üle tolle raamatu näitel.
5.Klassikat kah - muidugi "Kaksteist tooli". Kuidas kodanik Bender jookseb hooletult jalgu pildudes, unelmate armuke Inimsööja Ellotshka, kes oskas artikuleeritud kõnes väljendada end vaid 30 sõnaga ja sai sellega suurepäraselt elus hakkama, Saha ja Mõõga Liit, teatud fraasid -
"Palun pudel viina ja kaks hapukurki",
"Hõõguv naine, poeedi unistus",
"Imperaatorile lähedalsisev isik"
-see on ju klassika, mille meeldejäävam osa on mul isiklikult küll käibefraaside igapäevasel tagavarateel ootamas rohelist semaforituld.

Tore oleks, kui taasinternetiseeritud ulgueestlane Tiia kah oma lugemuse meile kõigile tekina peale laotaks!

Parim Bender Sergei Jurski. Pilt wikimediast

Tudengite stalinlik paradiis

Vaatan alati huviga RTR Planeta kanalilt saadet "Nõukogude impeerium", milles on põnevalt intrigeerivad tagasivaated. Täna oli juttu Moskva kõrghoonetest - nende saamislugu planeerimisest-projekteerimisest ehitamise ja tänapäevani. Jättes muu huvitava kõrvale, jäi meelde ühe asjaosalise (nime unustasin) meenutus Moskva Riikliku Ülikooli hoone saamisloost. Põhimõtteline otsus see hoone ehitada võeti vastu niivõrd kõrges ametis nagu Poliitbüroo. Asjaosalise ettekande MRÜ hoone vajalikkusest katkestas Stalin, kes uuris, palju tudengeid on planeeritud. Kuulnud, et 6000, teatas ta järsult, et siis peab kindlasti olema ka 6000 ühiselamutuba. Poliitbüroo juba noogutas ja määgis kaasa, aga siis tõusnud püsti Molotov ja väriseval häälel arvanud, et ehk ikka paigutaks tudengid tuppa kahekaupa. Stalin mõelnud pisut ja noogutanud. Nii jäigi. Palju neid tube seal teglikult sai ja kas poiste ja tüdrukute toad olid ikka eri korrustel - vaat seda ma ei tea.
pilt wikimediast

Naised! Naised!!!

Mõned naised sõidavad autoga. Õigupoolest paljud sõidavad. Ja kui nad veel palju kah sõidavad, siis vajavad autod aeg-ajalt remonti, aga kindlasti vajavad nad korrapäraselt ülevaatust. Mu hea ja kena kooliõde kurtis muret, et kuhu autot ülevaatusele viia. Ta mees-sõber oli küll soovitanud üht kohta, aga kuna proual oli selle kohaga halbu kogemusi, siis sinna ta ei tahtnud autot viia. Soovitasin Mustamäel Melasi töökoda, julgen siin täitsa vabalt selle kirja panna, sest mul endal on sealt aastatepikkused positiivsed kogemused. Ise, tõsi küll, pole mitu aastat käinud - garantiiautoga ei tohigi suvalises kohas käia. Asi selles, et mõistlik on enne ARK ülevaatuspunkti lasta töökojas auto üle vaadata, sest kui ka ülevaataja peaks miskit avastama, saab auto alati töökotta garantiikorras tagasi saata. Uurin siis naisterahvalt, et mis talle auto juures muret teeb ja mida peaks laskma kontrollida.
"Ma arvan, et peaks kontrollima õlitaset ja aknapesuvedelikku peaks kah lisama, muidu sõidab täitsa normaalselt," ütleb naisinimene;)
"No tule taevas appi," tean mina, "seda oleks ju võinud suvaline mees teha!"
"Jah, aga töökojas on ikka parem, midagi ei saa siis viltu minna," jääb kooliõde endale kindlaks.
Pean kohe tunnistama, et mulle meeldib soorollidega ühiskonnamudel, sihuke patriarhaalsem. Et isane käib mammuteid küttimas ja emane keedab saagist suppi. Et naine on naine ja mitte treial ega traktorist.Et isane on tugev ja emane nõrgem, mitte muidugi selleks, et emasele peksa anda;) Et naisel on kaunid kunstid ja pitsid -satsid ning mehel tehnika ja tootmine. Et mees on suur ja tugev ning naine väike ja habras.
No lõputult võiks jätkata.
Mulle meeldib olla mees.
pilt www.pistonheads.com, omab vaid illustreerivat tähendust ega seostu kuidagi ülaltoodud tekstiga

Saaks seksita

"Tead, ma nii ootan aega, mil ei peaks enam seksima ega juukseid kammima!" teatas sõber kulunud ja murdunud kammiga enda poolkiilakal kolbal poognaid joonistades.
Sõbral tekkis mõni aeg tagasi naistuttav, kelle arvates on sügavas keskeas mees sihuke täkk, kellel peab mära kogu aeg talliuksel hirnuma. Ja mitte ainult hirnuma....;) Nüüd ongi nii, et sõber on naisterahvast küllastunud ja eile lausa rõõmustas, et talle oli nö. vaba päev antud. Puhkasime siis täiega - sumedas suveõhtus, mis kiiresti ööks muutus, kadusid konjakimõõga sisu ja ehtne prantsuse konjak kiiresti sõprade-kaaskannatajate kõhtu. Veel täna pealelõunal sõber ainult ähkis ja oigas telefonitorusse;) Hea, et mina karske olen ja veel parem, et mul seksuaalahistajast naistuttavat pole!

Pärjakandmise tase

Mu hea sõber on saavutanud uue, kõrgema taseme - pärjakandmise taseme. Mees, kes peale insenerikursuse lõpetamist ronis üles karjääriredelist, ühtki pulka vahele jätmata - jaoskonna meistrist Ehitusvalitsuse juhatajaks - siis ei saanud päriselt pihta kapitalistliku töö rütmile, küll petsid kaasomanikud, mõnikord vedas lihtsalt ärivaist alt, oli pikalt lausa töötu, tegeles juhu-ja transporditöödega, on nüüd uues töökohas saavutanud uue, arvestatava taseme - pärjakandja. Asutuse juhtkond otsustas nimelt tuntud ehitustegelase matustele saata asutuse pärja kandma just tema, aasta tagasi lihtliikmest osakonnajuhatajaks tõusnud mehe.
Hea sõber, soovin, et su järgmine tase oleks taas vaksajagu kõrgem - ehk usaldatakse koguni tammist kirstu kandma, võib ka olla, et koguni minu oma!

pilt www.lilleparg.ee

Mulle anti nuga

Käisin täna üle hulga aja jäätmejaamas aiaprahti andmas. Ikka koguneb. Eriti koeraaiast, siis sitta nimelt. Aga selle peidan ma osavalt lehe-ja okkaprahi alla ära.Jäätmejaamas oli tore vastuvõtja, kes autosse kiikamata uuris, et palju mul kotte on, teatas makstava summa ja küsis valehäbita, et kas kviitungit kah vaja on? Mina ei pidanud bürokraatlikke õiendusi miskikski, mille peale kodanik teatas, et eks ma jagan siis ülemusega !;) No, krt, ma ei saa aru, miks minu töömehed midagi enda ülemusega jagada ei taha?? Läksin sel teemal omaette juureldes auto poole, kui kodanik mulle järele tormab, nuga õieli käes.
"Võta nuga kah, sellega saab kotte lõhki susata, siis voolab praht ise välja!" Areldi võtsin noa vastu, sest mulle assotsieerus see koti lahtisuskamine miskipärast seatapuga ja mine sa isahane tea....
Igatahes mu heledad kingad said koerasitaga määritud ja paras mulle. Järgnevad sodikotid tühjendasin juba konventsionaalsel moel;)

Pildil Veriora jäätmejaam, mis kuidagi pole seotud minu looga.

Rintsikad

Sõidame sumedas suveõhtus, autol aknad lahti. Sõidame linnalähedasse suvituspiirkonda, ulgueestlane koos teismelise pojaga. Vinka-vonkalise suvilatee veeres siristavad ritsikad, teate küll - sihukesed saagiva-põriseva häälega.
-Kuuled-, ütleb ulgueestlane pojale eesti keeles, - need on ritsikad.-
-Rintsikat-,lisan mina muhedalt autoroolist.
-Rintsikat?-küsib soome keelt vabalt ja eesti keelt enam mitte nii vabalt valdav poisiklutt uskumatul ilmel emalt.
Vanainimesed itsitasid, teismeline mõtles, et mis te lollid naerate.
Rintsikat www.iltalehti.fi

Kes paneb kinni sinu rinnahoidja haagi?

Eiffeli torn

Oleks prantsuse insener seda sajandijagu tagasi teadnud, et Hiiumaa külamees võtab tema raudjurakat kadakajuurikatest järele teha.... Trepi jalam on ketitatud ja ketil ripub kaks huvitavat silti - üks teatab, et ülesronimine kategooriliselt keelatud ja teine lubab küll ronida, kuid ainult isiklikul vastutusel. Enamik vapraid, ilusaid ja noori järgis teist nõuannet, vanemad-väetimad konutasid Focault`i pendlit meenutaval rippkiigel ja vahtisid pea kuklas esimesi. Külamees ise askeldas sealsamas katuse all mingit järjekordset näputööd teha ja külaliste vastu erilist huvi üles ei näidanud. Minu kah-insenerisilma jaoks oli torn ehitatud soliidse tugevusvaruga ja mingi tagasihoidlik tormike seda küll ümber ei lükka. Lehest lugesin, et torni oli hindamas käinud ka minu kunagine õppejõud, prof. Karl Õiger, kes paljalt mõttejõul selle torni virtuaalselt pikali lükkas;) No tegelikult ikka seisab, kes Reigi kanti satub, minge vaatama!

Mõtteiva

Mehed on õnnelikud, kui naised nendega ei räägi.
Naised on õnnelikud, kui mehed nendega räägivad.

Sõber arvas nii. Paljudes seltsingutes ilmselt nii ongi.
www.cartoonstock.com

Magneetiline mees

Ma olen magnet, inimmagnet! Tegelikult vist ikkagi politseimagnet, sest nii sagedasti nagu viimasel aastal, pole liiklusjärelvalve mind kunagi peatanud. Sõidan kenasti mööda Pärnu maanteed Tallinna sisse, just linnapiiril on selline ilus tulp, kust näeb kiirust ja temperatuuri. Et siis enda auto kiirust ja meie kõigi õhu temperatuuri sealsamas Pääskülas. Näitas 58 kiiruseks, õhku ei mäleta. Kulgen samas tempos rahulikult edasi, kellestki ei möödu, ridade vahel ei sõelu, mõtlen omi ilusaid ja vähemilusaid mõtteid, kui äkitselt lööb tagumise auto esiklaasi taga põlema selline värvimuusika. Muusika tuleb muidugi minu autoraadiost. Peatun, ligi astub kepsaka samuga neoonvestis noormees ja kohe dokumente pärima. Siis lasi veel puhuda kah. Täitsa kaine olin.
-Millise kiirusega on lubatud linnas liigelda?_pärib kepsakas noormees.
-Viiekümnega-, teadsin vastust peast.
-Aga mis oli teie kiirus?-ei jäta politseinoormees pärimist.
-Ei tea-, vastan ausalt.
-Siis lähme istume meie autosse ja uurime seal edasi-, muutub politseinik konkreetsemaks.
-Oot-oot, linna sisse sõites oli viiskündkaheksa, ju ma sellega edasi kah kulgesin-, hädatsen autost.
-Nonii, meelde tuli. Me sõitsime teil mitu kilomeetrit sabas ja kogu aeg ületasite 5...1o kilomeetri võrra lubatud kiirust, aga kuna tee oli tühi, ohtu te kellelgi ei valmistanud, siis piirdume hoiatusega-, leebub noormees, ulatab mu dokumendid, manitseb olema edaspidi hoolsam ja juba tuiskab tume eravärvides sõiduauto minema. Isegi numbrit ei jõudnud märgata. Varem ma ikka teadsin, et roheline VW ja valge Hyundai ja....
Ühest küljest on tore olla politseimagnet, aga kui ühtne liiklusvool kruiisib kuuekümnega ja mina viiekümnega, poleks ka nagu päris tore?
Palju lahedam oleks politsemagneti asemel olla blondiinimagnet, noh, et mina sõidan aeglaselt mööda tänavat ja kolm, ei-ei, parem neli blondiini lohisevad järel....
Tegelikult on mul pisikesi blondiine ümber tuulutamas niigi mitu ja üleüldse, aitab unistamisest, hakkan õhtusööki vaaritama;)

Pilt wikimediast, Londonis on sellised kenad värvilised politseiautod

Mees on mees

Sugulane käis arsti juures. Naissoost sugulane, jutukas selline. Probleemne koht asus allpool vööd, aga tegu polnud ei günekoloogilise ega isegi mitte proktoloogilise murega. Astub aga arsti kabinetti ja juba enne toolile istumist kukub oma murest heietama. Arst, meesarst, kuulab paar sekundit ja teatab siis:
-Pole vaja nii palju rääkida, võtke püksid jalast!-
Resümee - arst või mitte, meestel on naisterahvale üks ja lihtne sõnum - vähem juttu, rohkem tegusid!
Pildil promeneeriv roosa tagumik on võetud juutjuubist ega seondu kuidagi jutukstulnud naisterahvaga.

Ulgueestlane Tallinnas - närb toituja

Et ulgulastel oleks tegevust, pidasin vajalikuks ette näidata Nõmme Spordikeskuse seikluspark. Ronivad ja kiljuvad (tütred), liuglevad ja laulavad (poeg ja ema). Park oli ülerahvastatud, ilm ilus - seega pakkusin välja, et einestaks kohviku terrassil, millelt avanes hunnitu vaade läbi jõusaali klaasseinte jõmmivatele lihastes noormeestele (talle) ja välibasseinis külmetavatele neidudele (mulle). Pisuke segadus tekkis leti taga menüüd uurides, sest ulgueestlasel oli kindel aoov ja arvamus, et tema piirdub vaid klaasi veega. Võta-võta endale ära, rääkis ta, ma piirdun klaasikese veega. Pakkusin küll, et võtan tema vee koos enda pisikese pannkoogikesega koos, aga ta ei lubanud. No võtsin oma pudeli ja klaasi ja kobisin lauda. Mõne aja pärast järgnes ka ulgueestlane ja laud sai kraami täis. Vaata ise - oma silm on kuningas:)
Muidu on meil kõik hästi.

Valetav vana

Et ehitajakätt soojas hoida, nokitsen mõnikord harva ka ise midagi ehitada. Kuigi olen veendunud, et professionaalid teevad kolm korda kiremini ja kaks korda paremini, olen sama veendunud, et meesterahvas peab naisterahvaga toimetulemise kõrval ka ehitustöödega ise hakkama saama. See pole ju tuumafüüsika. Just nii ütlesin ma endale, kui tillukese ehitustöö käigus püstiaetud postidest üks oli ühele ja teine teisele poole viltu..... Mul majapidamises nimelt veneaegne lood, vaaderpass siis teise nimega, arvata aastat 20....30 kasutuses olnud. Seega vana. Poste nii ja naapidi üle kontrollides selgus, et vana valetab;) Mida vanemaks saab, seda valelikumaks muutub - alumine mull näitab vasakule, ülemine paremale. Ehitust uksepraost piilunud inimestele ütlen, et mõlemad mullid peaksid ühtmoodi näitama. Niisiis, olin üht posti loodinud õige mull üleval, teist aga vastupidi. Valetav vana, et tal ka häbi pole. Juba täna vahetan välja uue, ilusama ja muidugi noorema vastu!

Lood www.stokker.ee

Kummalised juhtumused. Sedapuhku viinaga

Olime arvata sihukesed poolalaealised nolgid, üks sõber just-just minemas aega teenima, mul oleks nagu koolivaheaeg enne lõpuklassi olnud ja üks oli juba täis-ja tööinimene. Miskipärast otsustasime võidu viina juua. Ajendatuna mu eelmisest teemast tuleb nüüd siis lisada, et küllap oli viina ostmine nolkidele suht odav tegevus, rääkimata joomisest;) Reeglid olid sellised, et igamees võtab ette pudeli viina, joob selle ära 10 minuti jooksul, lubatud oli üks suitsupaus vahepeal, midagi peale juua ega süüa ei tohi ja kes esimesena oksendab, see ostab kolm järgmist viina. Ilmselt siis mitte samal päeval;) Kolm kanget otsustasid eksperimendi teostada minu elamise köögis. Elasin toona Mustakal, üheksakordses majas kaheksandal korrusel. Istusime aga kööki, nööpisime pudelid lahti, kallasime välja suurtesse teetassidesse (kes siis pudelit pitsi kaupa jõuab juua), tegime südame külmaks ja hakkasime jooma;) Mina pausi ei teinud, kulistasin pool liitrit viie minutiga keresse ja kuna teised tegid rõdul suitsu, avastasin poiste naastes viinavõitlusse, et mina olen juba täitsa täis. Kõikusin siiski kümme minti köögitaburetil ära, ootasin hilinejad järele ja kuna keegi oksendama ei hakanud, sättisime end liftiga alla sõitma. Oli mul sõber Genka, rahu tema põrmule, naaskel sihuke, kes sättis end lifti nuppude juurde ja muudkui mängima - alla-stopp-üles-stopp-alla ja nii mitu korda. Ise itsitab. Nagu halvas naljas ikka, nii ka meie loo puhul - kärukeeraja hakkas ise esimesena oksendama ja ikka korralikult. Püksisääred olid märjad kõigil. Tuleb tunnistada, et edasist eriti ei mäleta. Igatahes kaotuseviinad ta ostis, aga mitme-setme aja pärast.

Soome-eestlane Tallinnas

Nii nad tulidki - nagu Kohvilähker oma perekonnaga. Esimene küsimus oli, et mis see viin teil siin maksiski. Tõele au andes tuleb tunnistada, et küsimus käis rubla-aja kohta. Ladusin siis oma teadmised välja, alates 3.62 lihtviinast kuni 4.72 nisuviinani. Mingi oli veel 4.12 ja 4.62 mäletan ka. Teine küsimus polnud palju targem. Kas sul järelkäru on, küsis ulgueestlane. Ma ei osanud esimese ehmatusega kohe seisukohtagi võtta. Seisukoht oleks sõltunud sellest, kas tal on kaasas sedavõrd palju kingitusi, et ei mahu minu pisikesse autosse ära, vihjab ta sellele, et olen tunduvalt juurde võtnud ja osa minust peaks järelkärus veerema või hindab ta iseennast sedavõrd üle, et osa tema väärtuslikust isikust peaks sõitma esimeses klassis ja siis teine, vähemväärtuslikum osa järelikult teises klassis?
Järelkäru mul tegelikult ei ole ja kuidagi saime ka ilma hakkama.
Järg tuleb.....
Pilt www.kodukauniks.ee

Säästu-summer

Käisin eile lapsega. Kolm aastat polnud käinud, vahepeal ei kannatanud tervis enam õlut ega muid alkohoolseid jooke, siis olid organisatsioonilised takistused, aga sel aastal jõudsin siis nii kaugele, õigemini langesin nii sügavale, et käisin koos lapsega;) Esimese poole tunniga oli kulunud 800 krooni ja tegin lapsele sihukese leebe hoiatuse, et isegi esimesel korral Eesti suurimal vabaõhu-kultuuriüritusel viibides ei pea igast putkast midagi ostma. Ise olin seks ajaks moepärast ühe õlle konsumeerinud. Laps, va naaskel, teatas seepeale, et ega me Säästusummerit külasta, see on ikka Õllesummer, suve suurim ja kuumim kultuuriüritus:) Kultuuritsesime ka - laulis Laine, laulis Lea Liitmaa, laulis õhtupoole isegi Franz Ferdinand, kelle kuulamiseks olin sunniviisiliselt eeltööd teinud, Torust mõnd esitust kuulanud. Päris tore oli. Lea Liitmaa kohta teatas küll laps, et kuna too on rase, siis ta lapsele huvi ei paku. Ma vaatasin küll huviga. Angela Aaki vaatasin ka;) Laps nuias veel militaarseid meelelahutusi - sai mingile naljakale tüübile kaks korda värvikuuliga isegi pihta. Õnneks hakkas tal väsimus kesköö paiku peale ajama ja nii pääsesin seekordselt Õllesummerilt üsna Säästusummeri hinnaga.
Pilt isiklikust fotoalbumist