Nagu me, eakad inimesed, kindlalt teame - iga aasta peale seitsmekümnendat on juubelihõnguline. Kui vanadusehais muidugi juurde liita. Saime kursavendade ja ühe -õega kokku "Kohvis&Klähvis" ning meeleoluka istumise asemel pidin tund aega kuulma asjaosalist pikki monolooge erinevate haiguste ja ravimite teemadel!!! Mina näiteks oleks tahtnud nagu vanasti - rääkida naistest, autodest, tibake oma-ja vallaslastest, aga kus nemad.... Õnneks võttis kõige tervem mees ennast kokku, lükkas laua koogipurust puhtaks, koukis taskust kaardipaki ning tegime mitu partiid pokkerit. Tüüp peab harjutama, läheb mingile üleilmsele turniirile. Mina võitsin, sain kahe jokkeriga neliku. Kaardisportlane üritas küll vaielda, et tal on mastirida, aga kui kaardid kokku lugesime, saime üksnes masti. Seepeale läksime laiali:)
Pildil asiste inimeste juubel nelikümmend aastat tagasi. Toonased noored ikka oskasid pidutseda!
