Isa viis viieaastase poja paadiga keset järve ning viskas vette. Poeg ujus kuidagimoodi kaldale ning kirjutas politseile ja lastekaitsele kaebekirja. Nii õpetas Tõeline Isa oma poja kirjutama. Lugeda osaks ta juba varem. Nii (või umbes nii) oli tänase Postimehe naljanurgas kirjas.
Pildil on näha, mil kombel otsustas abikaasa mind ujuma õpetada - viis keset Vahemerd ning jättis täitsa üksi, olin sunnitud kalda poole konna ujuma! Ise ta häbeneb esiplaanil.
6 comments:
A tead, et inimesed, kes on õppinud ujuma soolastes meredes, võivad Läänemeres avastada, et nad ikkagi ei oska ujuda. Ole seal Kablis ettevaatlik, looan, et ujumisrõngas on olemas.
Tänan muretsemast, ujumisrõngas on paraku isegi pisut kasvanud....Aga ma ei heida meelt - peitun suure kivi taha moodustunud vanniauku ning vaatan vidus silmadega emanda kroolimist :)
Einoh, nüüd ma muretsen edasi, sest mingist ammusest krimidokist on meeles, et inimtühjas rannas ja/või öösel mõrva sooritamist olevat pea võimatu tõestada kui mõrvar ujumisrõngaga inimese üliinimliku jõuga ümber e pea vee alla ja jalad taeva poole keerab ... enese ümberkeeramine vale või kitsa ujumisrõnga puhul olla pea võimatu.
Samas kui ujumisrõngas kasvab e on suur, kasvavad ka ellujäämisvõimalused eksponentsiaalselt...
Sa pead ikka Maaka juhendamisel kohale kruiisima, pekirõngastele ohutusinspektsiooni tegema!
See kõlab nagu Rannavalve (Baywatch) paroodia, selline grotesksemat sorti, mis ontlikud kodanikud kiljatama, karjatama ja "minestama" paneb.
Suveetendus mere, päikese ning naudingust röökivate vanainimestega (ma mõtlen loomulikult publikumi)!
Post a Comment