Kaks penskarit otsustasid kinos käia. Huvipakkuv film leidus üksnes südalinna kinos, muidu käime eelkõige mugava ja tasuta parkla tõttu Mustamäel. Esmalt hankisin sooduspiletid, üritasin kasutada ka Norstati küsitluste eest saadud Apollo kinkekaarti, aga kuna see rakendus paraku vaid üle 15 eurostele ostudele, siis panin paika kinoümbruse sobivad parklad, hindadele ei pööranud tähelepanu. Abikaasa uuris, kas stardime pool tundi enne seansi algus, no parkimisteema tõttu alalhoidlikuna lahkusime kodust tunnike varem :) Õnneks oli esimese valiku parklas kohti enam kui küll, kolmetunnine parkimine maksis viis eurot juba hangitud kinopiletitest rohkem. Et kinos aega parajaks teha, otsustas emand kohvi osta. Seisime nagu kaks tobu kohviautomaadi ees, valikut oli liiga palju. Kohvi saime kätte, maksmisega saime kuidagi hakkama ja leidsime ka fuajees istumispaiga. Vaatasin huviga ringi - polnud selles kinos mitu aastat käinud. No ja istusin siis....otsa emanda poolt miskipärast just minu tagumiku alla sokutatud kohvitopsile. Naine jooksis kohviautomaatide juurde salvrätte otsima, mida muidugi polnud. Pühkisime kohvilaga põrandale ja istusime kaugemale. Kuskilt ilmus välja teenindajatüdruk, kes "pole-viga, pole-viga" korrutades lapikesega nühkis ja spreiga desinfitseeris. Rohkem istuda ei julgenud, üritasime kinno tungida, aga väravad minu pingutustest QR koodi esitada ei hoolinud. Tõmbusime hetkeks kõrvale ja saime aru, et iga inimest ei lastagi sisse - proovis üks paarike, mis ta proovis - meespool jäi ikka värava taha. Lõpuks lähenes sisenenu väravatele "seestpoolt" ja vastassuunas avanenud väravatest trügis sisse ka hüljatud osapool. Lõpuks tegime me samamoodi. Kuigi film linastus viiendal korrusel, me lifti kasutada ei julgenud. Oli ju mõistlik otsus, mis? :D
Film meeldis - kolm tundi Odüsseiat möödus kui ainuke viiv. Alles lõputiitritest sain teada, et peaosalist kehastas Matt Damon. Kogu kodutee juurdlesin selle üle, kas ma olen loll või vana.
Kodus panin kohe villased sokid jalga - kui pea on soe, olgu ka jalad!

7 comments:
Mind ka pani imestama, et alles see Matt Damon oli noormees, nüüd järsku juba vanamees :) Kinos käisin lapsega, kes osutus filmi lubatud vanusepiirist nooremaks, õnneks keegi ei kontrollinud (ja midagi hirmsat/paljastavat seal filmis ju ka ei olnud?). Nägime ka nende väravatega vaeva - kinotöötaja andis nõu, et tehke telefoni ekraan heledamaks, õnneks laps teadis, kuidas ...Edaspidi jään ikka oma vana Elektriteatri juurde, seal siiani inimtööjõud.
Üritasin koduteel emandale Jason Bourne ´i filmidest rääkida, aga nimi ei tulnud meelde. Miskipärast pakkusin, et algas "r" tähega ja peast silkasid läbi Ryan, Reacher ning veel mitu sama tähega filmitegelast (nimed ei tule praegu enam meelde)..... :D Panen topelt-sokid! Kuidas nad ütlevadki - "vananemine on privileeg" ?
Päris hea lugu :) vähemalt said filmi nähtud :) :)
Ma viimasel ajal olen keeranud ka villase pleedi/teki ümber alakeha. Mõjub kuidagi hästi, nii vaimule kui füüsisele.
Topelt ei kärise!
Aga kolm asja, millele olen juba mitukümmend aastat alla kirjutanud: villased sokid, küüslauk ja elav tuli. Need töötavad.
Sokkidega on mul sajanditeks hästi - ämma ja naise kootuid jagub ka sajajalgsele:)
Kunagi lugesin kõik tolleks ajaks ilmunud Bourne raamatud läbi, esimest filmi nähes pettusin nagu ikka kui oled raamatut enne lugenud ... aga siis harjusin ära. Ma näitlejate nimesid üldiselt ei tea, noorest peast jätsin ristsõnade tegemise sellepärast katki, et seal liiga tihti "kultuuritegelaste" või näidendite nimesid küsiti :D
Täielik seiklus, lisaks filmile said ka olmelise põnevust pakkuva kogemuse :D
Post a Comment