Koeragurmee

Tema igaõhtune leib;)

Keping vallaga

Tükk aega mõtlesin, mis pilti sobiks teksti juurde kuvada;) Ei mõtelnudki välja.
Kirjutan siis ilma pildita sellest, kuidas näpuviperuse tõttu sai lepingust keping ja kuidas ametnikud siin ja sealpool ekraani hakkavad dokumente lugema alles teisest reast alates ja kuidas ma ärevuse ja põnevusega ootan, et millal saan asuda kepingu täitmisele ja kasseerida riigieelarvest selle eest veel märgatava summa raha;)

Kummalised juhtumused II - suhted Soomega

Rubla-aja lõpus tegime siseremonditöid reisilaevadel ja mitu korda kuus tuli ka minul sõita Soome vahet. Ülesõiduks oli alati kajut, messis sai tasuta korraliku laevatoitu, no mida see nälginud ja paljas nõukogude ametnik veel pidi tahtma?!
Oli kena sügisõhtu, laev hakkas sadamasse jõudma, ees ootas hilisõhtune bussireis Kotka Laevaremonditehasesse ja me kolleegiga asutasime end kajutist lahkuma. Väljusin kajutist viimasena, kolleeg veel küsis midagi ja käigupealt asju selgitades mürtsatasin kajutiukse kinni. Uks ei lukustunud korralikult, lajatasin korra veel. Alles siis hakkas kolleeg, naiskolleeg kusjuures, karjuma - tema kena maniküüritud pöial oli metallist uksepiida ja ukselehe vahel muutunud üsna lapikuks. Uks oli lukustunud, võti kuskil taskus, seega kulus piinast pääsemiseks mitmeid kümneid sekundeid. Tormasin reisiemanda juurde ja kujutage pilti - tollal polnud laevas mingeid meditsiinilisi vahendeid peale valutustamistableti ja seegi oli vist emanda isiklik. Järgmine mälupilt on piirivalvest, kus kolleegi ploomlillat pöialt näidates järjekorrata läbi saime. Küsisin veel lähima haigla asukohta ja tõesti, umbes 10 minuti pärast olime juba HYKSi vastuvõtutoas.
-Ai niin, että virolaiset-, uuris valvearst, -onko markkkoja?-
Kuna meie reisi üks ülesanne oli viia töölistele palgad kätte, siis markasid oli mitu pakki;) Kiirelt puhastati haav, arst arvas, et ehk ikka luu ei ole katki, järgnes tunnike ootamist ja siis sibliti kolleegi pöidla kallal miskit ning lõpptulemuseks oli pesapallikurika suurune pöidlamulaaž ja käsi paelaga kaelas. Ühtlasi paluti mul kui markadepaki omanikul mingile paberile alla kirjutada ja väljastati sularahaarve 200 marga suuruses summas. Eks see pisut kallis tundus tunnikese töö eest (meie töölised said sel ajal 20 marka tunnist), aga maksin ära ja jõudsime isegi bussile. Valuvaigistid mõjusid, isegi naersime kolleegiga meie äparduse üle.
Mõne nädala pärast koduses Eestis enam väga ei naernud, sest postkastist pudenes HYKSi ümbrik, mille avamisel lõi jalad alt meditsiiniteenuste arve 2500 midagi marka... Natuke küll häbenesin, aga ega ma kaua kõhelnud - ümbrik lendas prügikasti.
Jõudsin võla peaaegu unustada, kui kuu aja pärast saabus järgmine ümbrik, milles arvele oli lisatud saatekiri, et pyydämme ystävällisesti ja nii edasi. Mina talitasin ümbrikuga endiselt ebasõbralikul kombel. Kolmas kiri ei lasknud end kaua oodata. Sõna "ystävällisesti" oli asendunud sõnaga "välittömasti". Läks sama teed. Tuli veel kaks või kolm kirja, viimases neis teatati pidulikult, et ma olen kantud Soome Vabariigi jaoks persona non grata nimekirja. Eks mul järgmisel korral aastast viisat saatkonda viies oli ikka hirm nahas küll, aga huvitaval kombel viisa ma taas sain ja ka käesoleva aasta maikuine reis läks üsna libedalt, seega loodan, et mu kuritegu on aegunud ja vastutust isa pattude eest ei nuhelda järeltulevate põlvede kaela.

Kummalised juhtumused I

Seega Tiia meem. Alustan kummalise tööjuhtumusega.

Töötasin kaheksakümnendatel pea terve kümnendi linna hotellide haldamisega tegelevas ettevõttes, mille kontor asus linna uusimas, kõrghotellis;) Sel ajal kirjutasin sellise toreda lulla, mis küll kuidagi pole töiste juhtumustega seotud, pigem ikka eraelulistega:


METSALINE

Istun nahkses tugitoolis uue kõrghotelli kõhus
Tunnen kuidas mitusada hektopascalit mind rõhub
Tahan hoopis teise kohta kuigi kõhus keerab veidi
Heidaks end su jalge ette siis kui seljast võtad kleidi
Justkui karutopisele jala paned kõri peale
Sõnanoaga hoobi annad nagu tapamajas seale
Hillitsetult kuumutad mu õrna ihu omas rasvas
Kurat teab kus pätiplika selline mul üles kasvas
Tutvudes küll ütlesid et oled korralikust perest
Piki valendavat nahka tõmbad triibu minu verest
Kolmest tilgast väheks jääb sa ämbrit juba nõuad ette
Alandlikult ulatangi oma kaela sinu kätte


Näri hammusta ja pure ole kohe täitsa ise
Mina mina olin see kes tegi sinust metsalise


Kollektiiv oli tore, koos oli palju tegusaid ja edasipüüdlikke inimesi, jalga üksteisele otseselt taha ja ette ei pandud, aga väga sõbrad kah omavahel ei oldud. Ikkagi oli see tore aeg, minu esimene töökoht peale tipi-kursust.
Meie asutus oli tsiviilasutustest esimeste hulgas, mille väikefüüreritele jagati kätte otsinguaparaadid, et kui keegi sind leida tahtis, saatis vastava telefoniga sinu koodi ja aparaadi displeil lõi põlema saatja number, lisaks piiksus aparaat erinevatel toonidel. Olin mina ühes teises asutuses otsustaval vestlusel korterijagamiste asjus, nõuka-ajal oli terve rida tingimusi, mis eelisjärjekorda lülitamiseks pidid olema täidetud. Mul kõik päris korras polnud, mingi ruutmeeter kuskilt ja mingi tõend ühe pereliikme seisukorra kohta olid puudu, aga ikka lootsin komisjoni ära rääkida. Keset komisjoniliikme eitavat sõnavõttu piiksub mul põues midagi. Täiesti automaatselt võtsin peileri taskust, vaatasin numbrit (peainsener otsis) ja küsisin, kas saan kuskil omaette telefoni kasutada. Komisjonitädid olid kümmekond sekundit vait, siis küsis juhataja, et kus te, noormees, töötasitegi ja juhatati mind sellesama juhatajaproua kabinetti tähtsaid tööasju ajama. Mõne minuti pärast naastes olid elamistingimuste parandamiseks vajalikud dokummendid saanud positiivse lahenduse. Erandkorras muidugi;)
Selsamal hotellil oli kaks katust - madalosal ja kõrgosal. Kõrgosa katus oli strateegiline, sinna sai ainlt suuremate ülemuste kirjalikul loal - mine tea, äkki sülitad mõnele möödalibisevale Volgale veel kapotile. Madalosa katusele sai kah loaga, aga väiksema ülemuse loaga. Mina olingi väiksem ülemus;) Kord nädalas oli ühel minu töömehel kohustus katus üle vaadtaa, et mingi plekk ei logiseks, kuskile siseäravoolude juurde vett ei koguneks ja muud seesarnast. Kord läksin mingil põhjusel katusele ise, kolasin seal algul ikka sihipäraselt ja mis ma näen - katus kui kullaauk;) Kõigepealt nägin midugi massiliselt kasutatud kondoome. Ega siis turistid, kes Nõukogude Eestit külastasid, ei raatsinud oma väärtuslikku spermat prügikast visata - ikka lenda, Juri Gagarin, lenda.....!;)Kondoom kondoomiks, aga miskipärast oli turistidel komme kergemeelselt naisterahvalt püksikud jalast rebinult ka need kohe aknast välja lennutada. Püksikuid oli kondoomidega pea võrdselt. Palju oli ka münte, eelkõige Soome raha, aga ka eksootilisemat. Ja mis kõige huvitavam - juba esimesel ringkäigul leidsin kaks täiesti toimivat naiste käekella. Ühe neist, Seiko nimelise, kinkisin tollasele naistuttavale, kes kandis kella ikka aastaid. Minu ametisoleku ajal potsatas madalosa katusele ka kaks lennuhimulist meesterahvast, üks turist ja teine kohalik. Kuidas nad end mitteavanevast numbritoa aknast välja pressisid, enam ei mäleta, aga ühe inimpikeerija maandumisele elas kaasa üks mu töömeestest, kelle ringkäigu ajal pidas too meeskodanik just vajalikuks oma lennuharjutusi teha ja kes maandus töömehest paari meetri kaugusele, põhjustades töömehele pikaajalise närvivapustuse ja endale surma.

Hotelli pilt www.hiieko.ee kodukalt

Viis kiuslikku küsimust

Pagan, täna ei saa kuidagi pidama:) Tiia käskis kirjutada, et mis ma tegin ja mida söön ja kuidas oleks siis ja puha. Ma eriti ei viitsi, aga olgu!

1.Mida tegin 10 aasta eest?
Valikuid tegin, siiani pole kindel, kas õigeid või valesid. Õnnelik olin. Soe suvi oli ka.

2.Nimekiri tegemata asjadest?
Et elu ei jääks elamata peab elama seda aega, mille defineerimisega minust kordades nutikamad inimesd hätta on jäänud. On siis aeg painutatav, mis?

3.Lemmiksnäkid?
Söön kõike - valimatult ja kohe! Praegu eelistaks mingit pastat küüslauguga;)

4.Kui ma oleks miljonäär?
Iga pakikesega nendest kahekümnest laksaks ühe tüütu kärbse maha. Ma arvan, et mõni pakike jääks ülegi.
Ah jaa, muidugi - ühe paki seoks ikka roosa lehviga kinni ka ning kapitaliseeriks ülemere-Tiiat aktsiturgude valdamise eesmärgil;)

5.Kohad, kus elanud?
Lillekülas - tita ja poisina
Mustamäel - noormehena
Agulis - enda arvates mehena
Liival - teiste arvates mehena
Nõmmel - täitsamehena. Viimase elukoha tutvustamiseks tuleb veel lisada, et Rahumäe on kohe üle raudtee;)

Kuna mu head blogisõbrad on kõik juba küsimustiku täitnud, siis päris võõrastele ja suvalistele ma seda kah saatma ei hakka. Kas mind tabab nüüd selle kettkirja katkestamise pärast mingi jube õnnetus??

Pooljuht

Just helistas vanim laps, tütarlaps;) Sai tehtud juhilubade eksami teooria-osa. Sõit tuleb ka.....kunagi. Nüüd on seniks pooljuht:)

*blondiini juhiluba www.bran.ee

Vein valguses ja varjus

Omamoodi Jaanipäev oli. Selline natuke valguses ja natuke varjus....