Antiikki-Anna ja Tom-Tom

Eile oli taas pikk Soome-päev, sedapuhku sõitsime itta, Vene piiri lähedusse. Torumees tuli varahommikul Naantalist, ütles, et kella 1st läks uni ära, ärevus tuli hinge;) Sõidame ja sõidame, kiirtee saab otsa ja kurk kuivab. Jama oli selles, et idasuunalisel teel on neid teeäärseid kohviputkasid märgatavalt vähem kui läänesuunalisel teel, aga lõpuks me ühe välja valisime, nimeks "Antik- Anna". Kohe täitsa hirm tuli peale, et kui antiikne see kohvipoe Anna olla võib, aga oli täitsa normaalne, siuke neljakümbine tädi;) Kohvi sai ise jaopärast kallata, tassid olid suured, heeringaleib soolane ja halvaakook magus. Kaua pold mahti jorutada, õhtusele laevale vaja jõuda, kimasime edasi. Lemi teeviita märkasin juba kaugelt, aga navi sundis mind otse sõitma, ei ma julgend vaielda! Kui aparaadi targal juhtimisel kruusateele pöörasime, teatasin torumehele, et seepärast ongi soomlased ralliässad, et igapäevaselt selliseid teid rullivad, aga kui mõne kilometri pärast navi meid metsa käskis pöörata, siis nii optimistlik enam polnud. Mõtlesin pärast igasuguseid toredaid nimetusi välja - "hundirada" ja vankritee" olid kõige viisakamad. Neli kilomeetrit metsateed, rohi kahisemas auto kõhu all ja oksad kriipimas külgi. Ümber pöörata ka ei saanud. Lõpuks jõudsime jälle mingile kruusateele ja siis oligi õige teeots. Kuna aparaat teatas, et sellise numbriga maja sel teel pole ja ta annab lähima vaste, mis oli maja nr. 120 (meil oli vaja maja nr. 156), siis arvasin, et paar kilomeetrit tuleb veel veereda, aga ena imet - 120st kohe järgmine oligi 156;)
Ida-Soome huumor! Kui tellijale navi peale kaebasin, ütles too, et seda metsavahelist teed on ta korra traktoriga läbinud ja pole kuulnud, et keegi seal sõiduautoga liigelnud oleks;)
Tagasiteel kosutasime end antiikse Anna juures (oli tõesti mõne tunni vanemaks jäänud).
Tellija rääkisime muidugi surnuks, septembrist hakkan taas Soomemaa teid triikima - uude talumajja tuleb katel, mis annab sooja nii elektri, päikese kui pelletite jõul.

Toop viina

Täna poolteise silmaga Jaana Heeringsoni jalgu piiludes ja poole silmaga mälumängu jälgides sain teada, et toop viina oli tublisti üle liitri jooki. Olid ikka vanasti mehed - mitte lihtsalt rauast, aga roostevabast rauast - panid toobi hinge alla ja ei läind rooste mitte kriimu võrragi!
Kohe tuli meelde, kuidas ma 13-aastase poisikesena paar aastat vanemate jõmmide poolt "Tulukese" kohvik-baari meelitatult istusin julgelt baaripukile ja tellisin viina mahlaga.Anti ka! Aga Andruse õnn sai õige pea otsa, sest karm käsi krabas mul õlast, suitsu puhuti näkku ja jõhker hääl teatas, et ma istun valel kohal. Muidugi oligi nii, täitsa vale koht oli! Jõin oma viina ja mahla ära ning kobisin trolli ootama. Isegi mitte puust, vaid täitsa paberist poiss;)

Pildil kohvik-baar "Tuluke" seitsmekümnendatel. Mina istun keskel, pukil. Kohe tuleb kuri onu.

Kunstseemendaja

Hommikul 6.45 kuulen autoraadiost reklaami, et viime kokku üksikud seemne-ja munarakud. Tohhohhhh tonti, mõtlen, kesse vanal nõukaajal oleks nii julgelt lubada võinud, kohe oleks kinnimaja tee jalge all! Kui kunstseemendaja muidugi välja arvata - tema tohtis. Aga näe - meil on nüüd üksikute südamete klubid ja kliinikud, mis niimoodi peenelt öeldes erinevaid sugurakke kokku viivad! Tegelikult mul kama kaks, minu sugurakkude kokkuviimisega on niigi liialdatud, las nüüd värske veri vemmeldab:D

Pildil seemne-ja munarakk seemendamiskliinikus konsultatsioonil. Palju õnne neile!

Innovaatiline tualettruum

Lasteaia tualettruumide remondi käigus ilmnes järjekordselt torumehe innovaatiline, stambivaba lähenemine kivinenud ja traditsioonilisse enesestväljutamise protsessi lõppfaasi - meilikasse pudenes kuri kiri lasteaia juhatajannalt, kes tavapäraselt tualetipotil istudes ei mõistnud hinnata mu torumehe pingutusi, mis tipnesid kuuma vee loputuskasti lubamisega, mis omakorda kahetsusväärsel kombel kõrvetas juhatajanna kanni. Issand Jumal, ma ütlen, kui see veel meesterahvas oleks olnud! Kotikutelt karva maas ja pekkis!
Homme varahommikul, enne kukke ja Koitu, saadan torubrigaadi külma vett otsima.
Soomes Koidust Ehani veheldes proletariaat täitsa käest läind.

Pildil määrib torumees lasteaia juhatajanna peffelit jahutava määrdega, mille täpset koostist ma kahjuks ei tea. Maitses küll hästi!

Ilmateade

Istusime just isamaale puhkusele saabunud ulgueestlasega Kadrioru staadioni taga asuvas pisikeses kohvikus, nautisime sooja ilma ja noorsportlaste trimmis lihaseid ning prinke peffeleid (tema poiste, mina muidugi tüdrukute).
"Kui ma Eestimaale jõudes laevalt maha astun, hakkab alati vihma sadama. Iga kord!" kaebles ulgueestlane.
"Isamaa nutab," mõtlesin mina. Vaikselt.
Kuumalaine kestab, vaheldub pisaratega.

Pildil on kohalikud ulgueestlasest vihmameistri puhkuste perioodiks puu külge aheldand. Las kallab, raisk!

Müügikuulutus

Saanud õhutust meediakärast, et Soomes on suhkur odavam, ostsin 10-kilose paki Kaarina Prismast. Kilo hinnaks tuli 0,78 eurosenti. Hõõrusin rõõmust käsi, kui järgmisel päeval Selveris meie hinda nägin - 1,45 € kilo:D
Nüüd tähelepanu - hakkan spekulandiks: müün eurosuhkrut kilohinnaga 0,79 € kilo, kojutoimetamisega. Enesepaljastamise hind - 100 € kilo! Kaalumine tellija vahenditega.

Pildil üritan ühel jalal seistes meeldivale naistellijale muljet avaldada. Suhkrupakk on parempoolses põuetaskus.

Narkomuulad

Eile saatsin muulad teele. Kolm muula. Kaubikuid oli üks ja 30-kiloseid kotte helehalli pulbriga lugematu hulk. Loomulikult sai Soome toll vihje ja esimesena praamilt magasõitnud kaubik tõmmati punasele rajale. Minu enam-vähem umbkeelsed (torumees on kahe kuuga õppinud vältimatult vajamineva väljendi "putkimies") ei saanud muidugi ühestki tollimeeste esitatud küsimusest aru ja olid miskipärast minu peale pahased. Miks nad mulle ei helistanud (kaubiku küljel ja tagauksel on suurelt mu telefoninumber kogu ilmale vaatamiseks), jääb sügavalt arusaamatuks. Kui tollimees oli helehalli pulbrit sõrmede vahel hõõrunud ja nuusutanud, lasti vintsutatud töömehed minema. Mingu aga pealegi Muumimaale!
Tänaseks hommikuks olid mehed sedavõrd rahunenud, et meenus ülemus kaugel kodumaal ja nii nad mulle kaeblesidki. Järgmiseks reisiks annan lepingu koopia kaasa. Ja vaadaku siis ise, mida nad "Perlfixi" asemel kottidesse ajavad;)

Pildil kontrollivad tollitöötajad muula laadungit - tonnide viisi helehalli pulbrit.