Jõululaul 2013

Juhtub ka jõulude ajal.

Pealtpanija ja äranägija

  

    Laps oli JÄLLE mingi doki valmis nikerdanud, seekord küll prodjuuserina. Kutsus esikale, tõsi küll, alles viimasel hetkel, paar tundi enne algust. Ajasin habeme maha, pihustasin liblikaid ja muid linnulisi uimastava lõhnaga aftekat peale, võtsin poja kaasa ja kimasime "Artisesse". Poja autoga., sest minu enneolematult suur ja jäme maa-alusesse auku hästi ei mahu:D
     Muidugi viisin prodjuuserile JÄLLE lillekimbu, mille too viisakalt naeratades noorukesele autorile delegeeris ja muidugi pakuti JÄLLE tasuta veini, mida kalbed, rasvaste juuste ja briketihõnguliste riietega kultuurinäljased kutsutud hoolega tarbisid. Üks tuntud noorkirjanik (saab peatselt 50 aastat vanaks) käis koguni seansi vältel fuajees järjekordse klaasi järel.
    Publik oli kah äge - kokapoistest ja laulutaatidest kuni päästeametnikeni. Kõik nad tegid filmide edenedes vastavalt oma erialale ja kinointellektile huvitavaid hääli - kuni meeste ühislauluni välja.
    Erinevad prodjuuserid kutsusid aftekale erinevatesse kohtadesse - kuna minu laps oli ürituseks valinud mingi noku, siis ei pidanud ma siivsaks minna!
    Filmid on teles ka näha - "Eesti Lood" sarjas, et ma nüüd kogemata mööda ei pannud. Aga nii ehk teisiti - Eesti asja tuleb toetada, muudkui vaadake!

    Pildil grupp kultuurihuvilisi noku klubis. 

Sperma ja verega

  

   Olete ka märganud, et elu maine ajalugu on kirjutatud sperma ja verega? Mõni võtab kolm, teine kolmkümmend tilka....

   Pildil üritab perekonnaseisuosakonna ametnik talitseda hoogu sattunud peigmeest. Ilmselgelt sõlmitakse ebavõrdne abielu!

Nüüd on mul küll kõik nähtud ja kuuldud!

  

     Lisaks paar nädalat tagasi nähtud Malmsteini peffelile nägin eile Peeter Oja nokut! Ja Ülle Kaljuste suust kuulsin sõna "v*tt". Selles, et Rekkor kasutab väljendeid "t*ra", "p*ts" ja "m*nn", polnudki kõike eespool toodud arvestades midagi imelikku.
     Kutsusin pojad isadepäeva-puhuselt seekord teatrisse, etenduseks Draamas "Cancùn".  Vanem üritas hakatuseks puhvetis mulle konjakit välja käristada, aga jäi maksmisega hätta - egas tänapäeva inimestel sularaha kaasas pole. Mul küll oli! Tegin siis iseendale ja talle ka välja, noorem piirdus kokaga. Korralik selline ja lisaks oli tal mingi inseneride öö, sunniti hommikuni Tütüs istuma, isegi veini ostis pärast Solarisest kaasa. Ah, mis ma siin isiklikku heietan, räägin etendusest ka. Etendus oli hea! Nii hea, et vanem poeg, kes kevadel NO99 etenduselt poole pealt põgenes, eilset nähtust koju sõites kiitis. Süžeed ei hakka kopima, eks minu abi-ja muidu eludes terendanud enam-vähem samad probleemid ja küsimused, aga kiidan näitlejaid. Eriti muhke oli Mihkelson - täpselt nagu "Keskea rõõmudest" ekraanilt astunud! Ja ignorantidele tuletan meelde, et nimetet film ilmutati 25 aastat tagasi! Draamalaval edukalt tagasi on Oja Pets, aga ega teda enam niimoodi nimetada või - niivõrd võimsa osatäitmisega sai hakkama. Kohati jäi mulje, et laval pole mitte näitleja Oja, aga hoopis äpu-Pablo, kes korraks küll ka möirgas, nokunäitamisest rääkimata. Kuigi arvustustes kiideti ka Kaljuste osatäitmist, jätan mina ta seekord kolmandale auhinnalisele. Tema on ka endiselt muhke, aga "Keskea rõõmudesse" enam ei lubaks!:P
Rekkor paraku minu arvates eelnimet kolmiku tasemele päris ei küündinud, aga hea rolli tegi sellegipoolest. Natuke nagu kinni seriaalirollides. Aga see ju ainult minu arvamus. Go, Siim, go!
Kes teab, see teab:D
     Noored ja vanad - minge teatrisse! Mina lähen varsti jälle!

    Pildil valmistavad rekvisiitori hellad käed näitleja Ojale nokut.

Midagi eakatele

Mul on ta vinüül kah!

Gravitatsioon

   Ma ikka algul pisut pelgasin neid prille, püüdsin ilma vaadata. Film on muidugi visuaalselt võimas - kohati ei kannatanud minu rumal pea ja veel rumalam süda sügavaid kaadreid tähtede tagant, otse näkku sirutuvaid Sandra käsi, kaugusesse-lõpmatusse kaduvat George´i ega Sandra hingematvalt kirglikku ohkimist välja, pea hakkas ringi käima ja pidin prillid eest rebima. Aga ehk olid need hoopis Sandra meelad huuled või prink peffel, mis mulle sedavõrd erutavalt mõjus, ei tea....
Aga minge vaatama ja prillid ette!

Pildil Sandra sensuaalsed huuled. Kahes eksemplaris.

Sigaduslik segadus

    

    Elus esimest korda lahkunu tuha järele minnes üllatas tavanditeenindaja mind sellega, et ei suutnud leida kadunukest - tuhnis kappides, soris riiulitel ja leekis siis minema, jättes mind nõutult kontorisse seisma. Mõne minuti pärast oli ta tagasi ja uuris, millise urniga oli täpselt tegu. Uurisime siis urnikesi ja selgus, et põrm olla pandud valesse urni ja minu valitud, makstud ning tellitud urni hetkel pole....Mida pekki, mõtlesin, sängitamine algab poole tunni pärast ja mul pole ei kadunukest ega urnikestki. Suures kimbatuses tavanditeenindaja lubas lahkesti uurida saadaolevaid urne, urnikesi, miniatuurseid kirstukesigi. Võta, mees, paneme kohe tuha sisse ja tuhatnelja kalmistule! Sumbuurse situatsiooni lahendas teine tavanditeendaja, kes kergendatult ähkides ruumi tormas ja teatas, et õnneks "poisid" leidsid ikka õige urni, surus selle mulle pihku ja vabandas segaduse pärast. Nüüd vabandan mina, sest mingi kahtluseuss jäi hinge - kelle me ikkagi krematooriumist peale pikka pinnimist kätte saime?

Lisatud pildil kihutan urnikesega kalmistu poole, napilt jõudsin!