Valve Koer

    Kuna poeg seikleb kaugel Põhjalas, toidan-jalutan loomi. Lindudele ja oravatele linnumajakesse seemneid, kaladele mingeid haisvaid helbeid ja Arturiga muidugi jalutan ka. Täna mõtlesin, et teen tiba pikema ringi, polnudki ammu mööda keskpäevaselt tühje Nõmme tänavaid hulkunud. Mitu uut maja oli ehitatud vanade asemel ja ühel autoväraval nägin silti: "Hoovis lahti valve koer".
   Selge, sain aru - kodanik Koer on abiellunud, rajanud ühise pesakese ja lubanud abikaasa Valve aeda jalutama. Aga miks ometi peab sellest möödujatele teada andma?? Siis meenus veel Smilersi lauluke "Loomad on lahti" - ehk peaks munpolile helistama?
    Hoovis ei märganud ma ühtegi Valvet, koerast rääkimata.

    Pildil perek. Koer

Vegetaarlaste visiit

   

    Lapsed otsustasid pakkuda õhtusööki - muidugi omal moel. Tulid kohale suurte kottidega, koorisid välja erinevaid lehekesi-kõrrekesi-seemnekesi ja asusid pastat keetma. Jumal tänatud sellegi eest!:D Veini tõid ka, koguni kahte sorti. Lapsi oli suisa kolm ja pool, kui ka minunimelise väimehega arvestada, lisaks kasulapselaps:P Õhtusöök oli maitsev ja toitev, kõhu sai täitsa täis ja kui me omalt poolt jäätist pakkusime, oli natuke üllatav, et ka taimetoitlased vitsutasid kahe suupoolega ja siis nad selgitasidki vegani ja vegetaarlase vahet, ma polnud varem eriti pead murdnud, ühed taimetoitlased kõik!
     Pildil vegetaarlase eine veiniklaasiga.

Sarikohtujaga Koerus

   Haarasin sarikohtuja hotelli juurest autosse ja läbi jaheda Eestimaa kihutasime Kesk-Eesti pärli Koeru poole. Tunnistan ausalt, Koerus polnud käinud ja ega esimesel korralgi mingit muljet ei jäänud, sest nagu Elton John viidi Tallinnas otse lavale, nii ka mina - tagauksest sisse, raamatud kotist, lonks konjakit kohviga ning Konna ja Kaamose esikraamatu "Süda teeb kohati muret" esitlus võis lõbusalt alata. Soojenduseks näidati tütre filmi "Nukud ja tootemid", autorid jõudsid filmi lõpuks ise ka kohale ja vastasid arvukatele küsimustele. Ka sarikohtuja küsis, kuigi olime filmi esikal käinud ning ka raamat oli tal kenasti pähe õpitud.
   Kohtumine oli väga lõbus, Koeru jäi mitu kilogrammi küpsiseid ja kolm liitrit kohvi ning kodutee koos sarikohtujaga möödus kiiremini kui kunagi varem.
   Pildil Koeru Kultuurimaja. Nagu näha - huvi  kultuurisündmuse vastu oli tohutu!

Punane Fiatt

    Et noorem tütar rahulikult ja tasase autoga enne riiklikku sõidueksamit harjutada saaks ja muidugi ka sünnipäeva-puhuselt, sai talle rattad alla monteeritud. Narrimise eesmärgil üritasin võtmeid kätte andes joriseda, et miks keegi küll ei istu mu fiatti, aga see ei tekitanud üheksateistkümne-aastases mingeid emotsioone - ei teadnud ta laulu, ei esitajat! Noored, ma ütlen. Natuke on juba õue peal edasi-tagasi liigutanud, korra lubadega sõbranna juhtimisel poes käinud ja kui nüüd punase punni remondist kätte saab, aga me hakkame külgboksi harjutama!
   Pildil tütar kursaõega nõjatumas oma esimesele autole, taamal Tallinna Ülikool.

Tapale, Tapale!

 

   Kultuuriretk Tapale algas juba Balti vaksalis, kus publikumile jagati pirakad kõrvaklapid, millest kogu rongisõidu ajal tuli kuuldemäng. Rongisõitki iseenesest oli juba elamus, ma polnud nö. uute rongidega varem liigelnudki. Minu jaoks oli iste pisut kitsas ja kuna rong oli ülerahvastatud, siis laiutada ei saanud, kõrval istus pea sama turske kodanik.
     Järjekordne etendus EV100 ürituste raames oli Von Krahli ja Tartu Uue Teatri ühisprojekt "BB ilmub öösel". Lavastus oli hoogne, kohati tikkus kaduma vahe näitlejate ja publikumi vahel, mis oli väga lõbus. Esimene vaatuses solgutati rahvast ümber Tapa vana jaamahoone noore Kalmeti ja Niinemetsa dialoogi saatel, etendades massivõtet rongi saabumise puhul. Hoiatan kohe, et kes pole korralikult (soojalt) riides, sel on juba poole tunni möödudes üsna ebamugav. Kuigi vaheajal saab sooja suppi ja etenduse lõpus topsi viina (tasuta - nagu Niinemets rõhutas), ei vähenda see oluliselt õhukestes sukkades neidiste ja paljaspäiste noorsandid külmavärinaid, sest ka jaamahoone on külm. Samuti toimub ca 80% etendusest stand-up meetodil, kusjuures püsti on publikum, tõsi - viimases osas sai end pinkidele sättida.
     Etendus liigub sujuvalt neljakümnendate algusest  kümnendi lõpuni, hüpates aeg-ajalt ka Soome, Wuolijoki-Brechti teemale, mis kohati tikkus suisa dekadentlikuks kurva ja absurdse kommunistide küüsi langenud Eesti taustal. Aga noored tegid huvitava etenduse ja loomulikult sai vastavalt viimase aja trendidele näha ka vanni roniva sitke noormehe kannikaid ja kotte:P
    Minge vaatama, soojad riided ja külmarohi on vältimatud!

Pildil istume abikaasaga Tapa rongi restoranvagunis. Iste - nagu öeldud - oli üsna kitsas, aga muidu veetsime igati meeleoluka reisitunni!

Hygge

   Kas olete seda väljendit kuulnud? Mina ei olnud enne eilset, tädipoeg aga küll. Rääkis pikalt-laialt, kuidas tema elu on täitsa hygge ja mida enam kuulasin, seda enam mõistsin, et ka minul on täitsa hygge. Need lihtsad naudingud, teate küll.
Et hommikul ei pea kiirustama.
Pääsesin vabalt magistraalile keerama, ummikut polnud.
Maria juba ootas, laadisime tema kola peale ja viisin objektile.
Meeldiva üllatusena istus Veskis punases toolis vana sõber ja manustas kohvi kaneelisaiaga.
Istusime ligi tunni ja rääkisime hyggest, lastest-naistest ikka ka.
Aeg voolas laisalt meist mööda nagu  kena ettekandja-tüdruk, kes ajavooga kohaselt ei pööranud sammaldunud kändudele mingit tähelepanu, aga meil oli ikka hygge!:)

Pildil esitleb vana sõber (kaabuga) mulle oma uut virtuaal-naistuttavat - tundub olevat täitsa hygge.

Isadepäeva õhtusöök

    On meil juba söödud. Kutsusin pojad restorani "Salt", mis Tallinna restoranide nädala raames pakkus komplekteineid. Ma polnud selles asutuses kunagi käinud ja paraku polnud mulje kõige parem.
     Restoran oli sel õhtul ilmselgelt ülerahvastatud, lauad-toolid tihedalt koos ja lisalaud (õnneks mitte meie seltskonnale) paigutati otse ukse alla niimoodi, et lahkudes endale riideid selga heites tõmbasin  mantlisabaga einenautlejal üle pea. Kelner, kel palusin valida linnuliha juurde vältimatu veiniklaas ise, ei tutvustanud veini ega pakkunud maitsta - astus lihtsalt ligi ja kallas klaasi täis.
Tüdruk-ettekandja astus pearooga tuues laua äärde täis suuga ja kui meil oli küsimusi roogade kohta, siis ei suutnud ta vastata, sest esiteks - suu oli toitu täis ja teiseks - ta lihtsalt ei teadnud. Minu soovitud mullivee asemel toodi ampull kraanivett. Poole õhtusöögi pealt teatati kogu seltskonnale, et kohvi ei saa, kuna kohvimasin läks rikki ja soovijatele võivad nad teha "pätikohvi". Kui end lahkuma sättisime ja tuubil täis avastangelt enda riideid otsisime, ei küsinud keegi teenindajatest, et kuidas maitses, rääkimata "head õhtut" soovimisest. Aga nagu öeldud - eks rahvast oli ka palju ning teenindaja on kõigest inimene.
    Road iseenesest olid maitsvad, pildil kapsalehe all põldpüü filee.