Aasta viimane

    

   Kalkunn, kärkunn, Leffkunn:)

Proosit!

Selle aasta rõõmud

   Kui eelmise aasta kokkuvõte koosnes põhiliselt murepisaratest ja nutuvõrust suu ümber, siis lõppev aasta tõi ainult naeru ja rõõmu!

   Esmalt teeb rõõmu, et Gucci kotiga  tüdruk osutus visamaks kui arvasin. Vigu teeme me kõik ja ega ma väga rahul kah pole, aga oleks võinud ikka palju-palju hullemini minna!

      Teiseks rõõmustasin, et kodanikud säilitasid ka koroonakolevikus ratsionaalse mõtlemise - näiteks käis Riigi Perenaine korralikult Alpides suusatamas. Kadedad (vt. Janek Mäggi)  muidugi väitsid, et kui maja põleb, siis peremees ei suusata, aga peremees jäetigi ju koju kustutama! Pildil Riigi Perenaine koos suusatreeneriga, kes on treenitavale leidnud ka sobiva rinnanumbri.

 

     Kolmandaks teeb meele heaks meie riigis tegutsevate püstijala-koomikute rohkus - küll hõigeldi lavalt lõbusaid repliike, viiuldati tšellot rahva rõõmuks, tutvustati Vabaduse platsi avaruses ning väikekohviku kitsuses publikumi senikuulmatu leksika ning uudissõnadega. Ja Jumal tänatud Meie Isale, kes sa oled püsivalt internetis, teed otseülekandeid nii väike-kui suurüritustelt, õpetad meie korrakaitsjaid ning rahva tervise eest võitlejaid!

  Pildil (näpatud Õhtulehest) kogunevad lugupeetud artistid, all vasakul (vestidega) piletikontrolörid.

  Ja lõpetuseks on hea meel, et julgesin osaleda ka mõnel kahe inimesega üritusel, manustada mõõdukalt alkoholi ning süüa-juua head-paremat.

     

      Head talvepuhkust, armsad lugejad, Konn armastab teid kõiki, krt.- ma ütlen peaaegu kõikkkki!

Umbes

    

Linn oli täna lõuna paiku autodest umbes - Rahumäelt linna piirini Peterburi teel liikusin/liuglesin tsipa üle tunni. Nelikveo eeliseid ei saanud kuskil kasutada. Umbes oli kevadel ka mu sõrm. Üles ümardades olen umbes saja-aastane:)

Fotojaht #meeldib...ei meeldi

 Meeldib https://www.facebook.com/groups/montypythonfansgroup lehel märgatu:

Ei meeldinud kuum olümpia-aasta suvi, mil 10 kursanti pidid magama 4x4 m pinnaspõrandaga telgis:

Tegelinski ässitas

 

Uurijad

   

                                      

     Meedia on ikka imeline - täna sain näiteks hariv-meelelahutuslikust telesaatest "Kuuuurija" teada, et tuntud põieuurija J.K. on osutanud põ...ptüi, ilmauurimise teenust ka maailmameisterdatud rallipaarile Ogier-Ingrassia. Ehk oleks meie rahvuslik aare Ottki sel aastal paremini esinenud, kui oleks õigel ajal sõlminud õigete uuringute lepingud!

    Pildil grupp ilmauurijaid, taamal rallimeeskonnad, sealhulgas meie rahvuslik aare.

T-doos

   

 Kolmandal päeval peale tõhh-doosi ilmnesid mul vaktsineerimise kõrvalnähud - nägin und, et olin kutsutud koos kahe sõbraga vaktsineerimisele. Valge kitliga tegelane pakkus kolme alternatiivi - kas süst lihasesse, suukaudne või kallatakse ämbriga vaktsiini pähe. Ämber oli selline väike, laste liivakastiämbri sarnane. Mina valisin süsti. Järelnähte peale mõningase süstekoha helluse  pole. 

    Seega - kui pakutakse, valige ikka süst, mitte ämbri-variant:) 

    Pildil vaktsineerimine (alla paremas nurgas).

Malev

     

 Nagu mu teletupsust tütar ütleb - televisoon on illusioon. Mäletan kuidas vanaisa-vanaema sättisid end mustvalge teleka ettte pinkidele istuma, nende taha kogunes noorem pere toolidel ja siis vahiti udupilti "Mis Koosta peres uudist?"  Eile vaatasin mina (nüüdseks juba ka vanaisa) harivat ja huvitavat saadet "Armastuse malev" ning meelde tulid armsad tudengiaastad, mil suved sai veedetud Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas. Kui esimene maleva-aasta välja arvata, siis ülejäänud neli olin ise otsustajate hulgas, otsekoheselt öeldes - rühma staabi liige:) Oli siuke kolmikvõim nagu komandör-komissar-meister. Mina olin oma õpitavast erialast tingitult rühma tootmiskomandör ehk meister. Poisina olin käinud isal abiks suvila vundamenti valamas ning terrassiks paekive ladumas, keskas töötasin kaks suvevaheaega saekaatris, staabeldasin materjale. Ega te ometi arvanud, et poissi teravate elamuste ligi lasti?! Ja siis tuleb majandi ehitusülemus, pistab mulle projekti pihku ja ütleb: "Seie saagu....söödaveski!" No eks ma pool kursust olin juba mingit ehitusteooriat õppinud ja Arvo Veski "Ehitustööd" oli kah kaasas. Märkisin teljed maha, kohalik kopp kaevas kraavid ja hakkasime saalungeid ehitama. Siis tuli ehitusülemus ja küsis, et milleks puitu raiskate, valage lihtsalt kraavid täis. No me siis raiskasime betooni:) Igatahes kuigi teljed ei saanud paika päris täpselt ja hoone põhiplaan moodustas ristküliku asemel pigem rombi (katuseeterniidist on näha), seisab hoone siiani ja eelmisel suvel oli veel kasutusel. Siis ehitasime küüni, milleks tuli koorida pinnas, valada lintvundament, ajada püsti postid, paigaldada fermid ning katta katus eterniidiga. Aastate jooksul oli muidugi ka lihtsamaid töid - kartulihoidja ventileeritav betoonpõrand, sigala katus ja maalritööd, sõnnikuplatsid ja igast müüriladumist. 

    Selle pika joruga tahan öelda, et ega meist keegi ehitada osanud, aga otseselt peale valmimist pikalilükkamist ükski meie objekt ka ei vajanud. Aga ehitasid ju tulevaste inseneride kõrval ka pedagoogid, lauljannad, elektroonikud, näitlejad, keemikud, toiduainete tehnoloogid, õkonomistid ja raamatupidajad.

   Nüüd vaatan noori inimesi talumaja meistri juhendamisel renoveerimas ja mõtlen, kas meie maleva-aastatest oleks olnud võimalik seriaali teha. Kuigi laulusõnad teavad, et "malevas ei ole muud - litsid, pätid, joodikud", siis minu piitsa all rabati ikkagi eelkõige tööd teha. Muidugi tehti ka igast koerust, moodustusid paarikesed, ööune asemel lainetasid tekid ja määrdusid linad-madratsid. Oh oleks meil olnud need kärjed-värgid:D  Deitima ka keegi ei saatnud...

   Lõpetuseks - mulle tegelt meeldis, kui kogu rühm nagu üks mees loodri vastu tõusis, aga paraku ma tean, et televisioon on vaid illusioon:)

   Pildil udused tootmiskomandörid võtte ootel.