Monday, July 17, 2023

Telefonimäng

 


Mina meili teel perearstile:

"Autoroolis olles tundsin abaluude vahel  valu ja kattusin külma higiga."

Perearst digiloo anamneesi:

"Patsient tundis haigushoo tagajärjel minestustunnet."

Eriarst vastuvõtu ajal patsiendile:

"Nii, te kaotasite haigushoo ajal kaks korda teadvuse."

Patsient (vaikselt vandudes ja omaette pomisedes):

"Jah, esimene kord Järvevana algusest kuni Ülemiste ristmikuni ja teisel korral Suur-Sõjamäel."

Aga loomulikult on meie meditsiin jätkuvalt imeline - isegi raviskeemi ei muudetud!:) 

Pildil nõustab perearst telefonitsi  patsienti, ammutades  optimaalseid ravivõtteid populaarteaduslikest ajakirjadest.

Tuesday, July 11, 2023

Suhe



 Istun Veskis tassi alt 

Ma leidsin siukse kondi

Istun mitu tundi veel

Sest auto on remondis

Nüüd ma mõtlengi kas pean

Tõmbama neid piire

Ehk on aega elada

Veel 

Pole nõnna kiire

Sunday, July 9, 2023

Visa hing (aga mitte Die Hard)

     


Torumees Gena oli paar nädalat tagasi taas tervisega pahuksis - sama lugu, mis eelmise aasta jaanuaris. Pikutab põrandal, püsti ei saa, kiirabi keelab naisel kutsuda. Sel korral ei pidanud siiski mina telefoni haarama, haige ise helistas mulle, et kas on mõistlik abi kutsuda või läheb ise üle.  Õnnestus mehele aru pähe panna ja mamuulja kutsus kiirabi. Ta ise ja ka mina olime kindlad, et teine infarkt. Omaette imestasin, et on ikka visa hing. Aga visamaks läheb!

   Kordan taas - meie meditsiin on maagiline! Gena vaadati kogu torso ulatuses üle, piiluti erinevate torudega ülevalt ja alt, võeti ohtralt verd, erinevate aparaatidega kontrolliti sisemist ilu ja tulemus suurte hirmude osas negatiivne - ei infarkti, ei kasvajaid. Diagnoos oli suhteliselt leebe, peab mõned tabletid lisama oma senistele kardioravimitele. Kui viimane halbu haiguseid välistav vastus tuli, kupatati Gena haiglast välja ja koju jõudnult helistas ta muidugi oma lemmikülemusele - minule. Tahan tööd teha ja juba homme, oli sõnum. Pakkusin küll, et ehk puhkab paar päeva meditsiinilistest vintsutustest, aga ei midagi. Oligi järgmisel päeval kõpsti! platsis ja väänas oma torukesi. Eile lähen viimasele puhkuse-eelsele objektile ja oi kurja - Gena kaubikut ei näe. Oligi nii, et torumees tuli, töötas tunnikese, siis pikutas murul ja töötas tunnikese veel. Kuna olemine paremaks ei läinud, sõitis tiira-taara kodu poole. Kõik oli tehtud, jäänud koera saba viimane karvake - boileri veeühendused. Selgitasin tellijale, et nii ja naa - teine torumees lendas nädal tagasi puhkusele ja puhta võõraid tegelasi, kes "kohe homme" saaksid selle paaritunnise töökese ette võtta, ei taha mina. Jookse siis pärast garantii ja läbijooksudega.  Tellija väga rõõmus polnud ja pommitas mind igapäevaselt küsimusega, et millal saab end sooja veega pesta. Eile õhtul suhtlesin Genaga ja mees arvas, et täna (pühapäeval) on õige see töö lõpetada. Küsisin mitu korda, et kas ta ikka jaksab ja vastuseks tuli samuti mitu korda: "nada"

   Nüüdseks on siis töö tehtud ja visa hing puhkab mamuulja hoole all. Telefoneeris mulle lamadesasendis, aga niipea, kui jutt läks torudele, elavnes:) Kuna Genal jõudu ei jätkunud, siis sajaliitrise boileri olid kronsteinile tõstnud tellija (siuke ligi kuuekümnene onku) ja töövahendeid kokkukorjav plaatija. Kuna plaatija töötas samuti puhkuse ajast ning kiirustas rongile "na rodinu", siis peale boileri kohaleviimist pakkus tellija ise, et võib Igori koju viia. Igor punnis küll tsipa vastu, aga ühiste jõududega topiti ta tellija bemmusse ja Gena jäi ühendusi kokku keevitama (PPR jaotustorustik):D

  Aga ma nüüd puhkan!

  Pildil valminud ehitustoode, boiler on seina taga. Rohkem pilte minu feissaris:)

  

Thursday, July 6, 2023

Wired

    



Sain juhtmed oma rasvase keskkoha ümber. Miskipärast tuli Sopranode seriaal meelde:)

Wednesday, June 28, 2023

Tutikargajad

   


  Noorem tütar lendas täna Eestit esindama. Euroopa meistrivõistlused tutikargamises toimuvad saapamaal, Verona linnas. Kes ei tea, siis tuttidega kargavad neiukesed igast sportmängude eel, vahepeal ja koguni lõpus. Kuna tütre trupp esineb seenioride klassis ja neid on vähe, on ehk ka medalit loota!:)

Sunday, June 25, 2023

Kelle keldris on konnad?

  


   Jaanilauba õhtul astun majast välja (olin käinud tšekkamas mässu uudiseid), kui lõkke ja väligrilli poolt astub tõtleval sammul minu poole abikaasa keskealine, äsja isastunud poeg ja küsib minu kuulmist mööda: "Kas Mona norskab?"

"Ei," vastan malbelt, sest tema tuppa magamaunustatud paarikuune tütretirts tõesti ei vaevelnud uneapnoe käes.

Samas tekkis nagu kerge kahtlus - et Jumal hoidku, miks ometi siuke tita peaks norskama. Palusin küsimust korrata.

"Kas nad on Moskvas?" oli õige variant. Ja vastus samuti eitav:)

Korrata palusin oma küsimust ka Häädemeeste poe müüjal, kes tormas mulle uksele järele ja hõikas: "Noormees, kas teie kaotasite võtmed?" Kobasin vaba kolmanda käega taskut - kõik oli alles. Sellest hoolimata palusin: "Kas te võiksite seda küsimust korrata?"

Ise vaatasin uhkelt ringi.

Pildil arreteerib Häädemeeste kaupluse turvamees (vasakul) mu kahe liitrise viina taskusse unustamise tõttu. Pilt miskipärast Daily Mail.

Friday, June 23, 2023

Neli tundi professionaalset hoolt

     


Tahaks õelda, et isegi hoolitsust ja hellust. Näiteks medõde vabandas, et nii kaua läks.  Ööl vastu võidupäeva külastasin olude sunnil Pärnu haigla EMO

     Triaažis konutas kuus-seitse inimest, läbisin selle etapi nagu Rasmus Mägi. No mitte selles mõttes, et üle teiste patsientide kareldes, aga sama kiiresti ja sujuvalt:) Pikutasin veerand tunnikest iseenda mõtetes marineerudes, siis tehti mõningad protseduurid, Veel veerand tunnikest ja saabus patsi ja habemega arst-resident (hiljem tegin kindlaks). Siuke jutukas tüüp oli, küsis kõike vajalikku ja ehk ka natuke mittevajalikku. Olin ikka murelik. Siis hakkas muidu suht tühja vastuvõttu inimesi saabuma ja oma mure sumbus uute tulijate tõsiste tervisehädade sohu. Peatselt oli noormees tagasi ja teatas kaks head uudist. Kolmas uudis oli, et peab veel paar protseduuri tegema. Tuli üks lillades riietes muukeelne neiu ja viipas käega lifti suunas: "Teine korrus." No selge -  teine, siis teine. Rahus ja vaikuses sai ka see üritus ühele poole ja kui mitte pöörata tähelepanu asjaolule, et liftiga iseseisvalt seigeldes sattusin keldrisse, siis kõik sujus. Noor arst lehvis korra veel läbi ja arutles rohkem omaette, et kui ma juba siin olen, teeks midagi huvitavat veel. Ma hakkasin pikutamisest väsima ja avaldasin arvamust, et ehk on kodulinnas parem neid asju sekeldada. Mispeale resident teatas, et ega mu perekas sellisele  protseduurile raatsi saatekirja anda:) Jäin sellest rõõmust siiski ilma, sest konsulteerima kutsutud kolleeg jahutas residendi initsiatiivi. Seega olen endiselt eakohaselt terve mees.

     Öösel voodis pikutades lugesin digiloost, et "patsient lahkus heas üldseisundis":) Meie meditsiin on maagiline, ma ütlen!

Pildil kaks patsienti triaaži ootamas. Arst-resident lohutab end viimaste meditsiiniuudiste sirvimisega.

Pilt artsy.net