Wednesday, February 19, 2020

Dokumendid

 

 Kuigi viimati lastega käies sujus ka ilma aega broneerimata suhteliselt kiiresti - vaid neljakümne minutiga - otsustasin sel korral aja broneerida. Ferrari hirmutab Ameerikaga, pidin uue passi tegema. Vana sai LAV-iga otsa ja lavv ei tähenda armastust.
    Alalhoidlikuna läksin veerand tundi enneaegselt, sain peale fotoboksis lips-lups siblimist kümmekond minti oodata. Fotoboksis juhendas mahehääl käituma, ekraanil olid suured kirjad ja kõik sujus. Ka minu isikliku koleda füsiognoomia suhtes polnud ei mul ega masinal pretensioone, kohe esimene pilt sobis:)
    Letis lahke keskealise tädi meelevallas kulus viis minutit klahviklõbinal ja tore hetk oli see, kui teenindaja, leides minu laste koguarvu ületavat Eesti keskmist, tõstis klaviatuurilt pilgu, piidles mind mitu sekundit ja pomises:
   "Respekt!"

  Pildil mõned minu lapsed issi uue autoga.

Friday, February 14, 2020

Sõbrapäev




     Mina ja mu sõbrad. Mina ei  mahtunud pildile.

Wednesday, February 12, 2020

Hulgimüük

   
Isand Konn pakub Tallinnas, Veski Kõrtsis, oma signatuuriga vääristatud ilukirjanduslikku teost "Esimesed sada.Segadus" hulgihinnaga 5 eurot eksemplar. Lisaks saab huviline soovi korral ja täiesti tasuta  ostuga kaasa hinnatud autorite kollektiivi Konn&Kaamos juttude kogumiku "Süda teeb kohati muret". Austajannade hordid ning üksikud austajad - kiirustage!
   Sõbrapäeval, üheksast üheteistkümneni.

Wednesday, February 5, 2020

Surnukeha transpordi eripära

 

 Äsja kaheksakümneseks saanud vana mees väsis ära. Istus oma lemmiktugitooli ja lahkus vaikselt, kellelegi tüli tegemata. Kiirabi käis ikka ka, elustama ei hakanud, kutsus hoopis "valge kaubiku".
Tulid naksid noormehed, panid lahkunu kanderaamile, tirisid rihmad pingule ning astusid asisel sammul korterist välja. Kui lahkunu pojad pakkusid abi kanderaami tassimisel (mees oli siuke toekamat sorti, üle saja kilo), siis spetsialistid keeldusid, kutsusid lifti, esimene kandja astus sisse, tõstis kanderaami esimese otsa püsti, teine koogutas maha, toetas tagumise otsa lifti põrandale ja poetas ka ennast surnu kõrvale. Nii nad kolmekesi alla sõitsidki. Ma kujutan ette esimesel korrusel lifti ootava kodaniku nägu, kui liftiuste avanedes näeb ta sel kolme meest, kaks kõhnukest ja üks tüse, kaks elus ja üks surnud, aga kõik kenasti trimmis ja vertikaalis.
    Tunnistan, et lahkunu pojalt sellisest transpordiviisist kuuldes ajas lugu kogu lahkumise traagikast hoolimata mind ikkagi ka muigama.
    Head teed, Peet!

Wednesday, January 29, 2020

Pöördumatu regress

 

 Sain Veski ette parkimiskoha just ukse ette ja autost välja ronides märkasin silmanurgast mingit neiukest turbokiirusel välisuksele lähenemas. Kiirendasin ka sammu, aga tütarlaps oli väledam, avas ukse.....ning lahkelt naeratades viipas mind esimesena sisenema. Kõhklesin hetke, aga kui noor inimene lisaks veel lahkelt noogutas, tatsasin tähtsalt sisse.
    Nüüd siis ongi niimoodi - uus reaalsus, peab leppima!

    Pildil ootab minu heategija järgmist hiliskeskealist meessoost ohvrit.

Tuesday, January 21, 2020

Aruanne


 Kolme kuuga on müüdud kaks kolmandikku tiraažist, enamus läbi "Rahva Raamatu"! Raamatukogudes kah riiulil ei seisa, lugejad on ju uudishimulikud:)
Ning muidugi kergitas hea müük ka minu kontoseisu:P
"Esimesed sada.Segadus" - endiselt aktuaalne.

Wednesday, January 15, 2020

Montecchi i Capuleti

   
Just Romeo ja Julia lugu hakkas mul juba Draama väikese saali üheteistkümnenda rea esimesel istekohal kummitama, hoolimata jääkülmast saalist ning avatud uksest vuhtivast tõmbetuulest.
"Linnade põletamine" võib kõnetada mitme kandi pealt, aga minu jaoks oli see eelkõige sunnitud lahkuminekuga lõppev kahe noore hinge esimese armastuse lugu -  ajastustoori, Tartu etüüdid ning neiu Tiina üksindus läbi vanemate vahel valitseva kõrgepinge üksnes taustaks. Tiina lõpujooks, mida kriitikud kiidavad, jäi minu jaoks paraku kaugeks sümboliks, sest minul oli kümmekond aastat hilisem õnnelik lapsepõlv ja ka Tartu pole "minu linn".
    Ma ei tunne väga noori näitlejaid ja tükk aega uskusin, et Vovat mängibki keegi Vene Teatrist:D Noored (Rajaveer ning Pärn) said väga hästi hakkama ja oma tuntud headuses olid ka vanad lavajõud - Kaljuste, Klenskaja, Oja Tõnu ning  Rekkor, kusjuures Rekkor jõi enne etendust tavalise ühe kannu kohvi asemel kaks. Me teame, sest üks piletöör rääkis sellest teisele, et pool saali kuulis:)
    Väga hea etendus, viis tärni viiest, minge vaatama!

    Pilt kavalehe sügavusest - noored armunud ja esimene lillekimp.