Sunday, May 31, 2020

Minu kaotused



Musta jope kaotasin ma Türgi lennukisse
Heledad püksid jäid Kaplinna kappi
Rahakott unus auto katusele (kaks korda)

Kõige tipuks unustasin täna Kablisse tuulejaki koos kõigi aksessuaaridega (kaardid, ID, autodokud, raha  - ühesõnaga kogu mu elu). Maa on linnast 180 kilomeetrit eemal!

Õnneks olen pea ja südame korduvalt kaotanud ja taas leidnud, asi see portmoneegi - juba reedel kohtume!:)

Pildil pühabaõhtane Tln-Prnu mnt. - ka lubadega on seda hirmus läbida, rääkimata ilma!

Friday, May 29, 2020

Fotojaht #siluett


Ilge isake - no selge! Aga mida teeb siluett??

Wednesday, May 27, 2020

Ebamäärane hunnik


 Kes arvab ära, mis veider lasu on pildil, saab hinnalise kingituse:)

Saturday, May 23, 2020

Ebapedagoogika



Tegelased:
Vanempedagoog (ealiselt)
Noorempedagoog (ealiselt ning välimuselt)
Mudilased (kaks ja neli täisaastat)
Lehm (kaadri taga)
Tegevuskoht - maamaja riigi edelanurgas

    Mudilane Üks palub piima, ilusasti täislausega. Libavanaisa (Vanempedagoog) kallab veerand tassikest. Mudilane rüüpab lonksu, loksutab suus ringi, neelab alla ja asub toolilt maha ronima.
Vanempedagoog palub pedagoogiliselt piim ära juua, ise ju tahtsid!
Mudilane Üks raputab pead. Kui ka mudilane Kaks teatab, et enam piima ei taha (vanema eeskujul), ähvardab Vanempedagoog, et paneb piima lehma sisse tagasi. Mudilane Üks hakkab nutma, tema eeskujul ka mudilane Kaks. Noorempedagoog teeb Vanempedagoogile märkuse ebapedagoogika asjus.
   Minu pedagoogiks õppiv noorem tütar sai bakaeksami "A" - vähemalt kellelgigi perekonnast pole
didaktikaga probleeme:)

Pildil Vanempedagoog (põlvili toolil) viiskümmend aastat tagasi.

Wednesday, May 20, 2020

Fotojaht #ärkamine



Taamalseisja on ilmselgelt juba ärganud, esiplaanil koogutab hommikuvõimleja, aga kaabuga noormees alles ärkab:)

Sunday, May 10, 2020

Krimmi vang


Niikut Krimmi vang Ellu raamatukokku tuli, võtsin õhinal mõlemad anded. Esimene oli huvitav ja intrigeeriv, kolmel vaalal kõikuv - Ukraina riigimasina veidrused, Krimmi lummav loodus, lääneslaavi iharad kaunitarid.  Pikantseks teeb loetu asjaolu, et Mifkel kirjutab enam-vähem otse elust. Kui palju on "enam" ja kui palju "vähem" ei tea ta vist isegi. Anname andeks, ka mul läheb teinekord kirjutades reaalsus ulmadega sassi:) Kokkuvõtvalt esimene osa - imelised looduskirjeldused läbi matkade ja rännakute, õhevile ajavad seiklused meestehimus (enamasti suurerinnaliste) kaunitaridega, küll viagra toel ja ilma, suht igavalt leelotatud kohaliku bürokraatia eripärad, mis mulle miskipärast meenutasid Ostap Benderi seiklusi sealsamaskandis.
Teise osaga nii libedalt ei läinud. Kui peategelane esimeses osas ägas Ukraina ametiasutuste ja sullerite haardes, siis alles Venemaa õrn vallutusretk poolsaarele pani tegelikkuse paika.
Kuhtus ka himurate naiste lõppematuna tundunud voog kolmekorruselisse garaaži, seevastu  truu Sapaka-linna medõde tundub kohe-kohe vallutavat peategelase südame koos pangaarvega. Huviga lugesin paari seiklustest kaugel Aafrikamaal ja mustade meeste pikkadest....nugadest:D
Mis minu jaoks üldse ei sobinud tervikusse, olid põiked hilis-ja kaugmineviku abieluteemadesse ning kirjanduslik arveteõiendamine oma ekside ja kahjuks ka lastega.
Mõni nädal tagasi ilmus  intekas Tiksiga, kus ta presenteerib Eestisse toodud slaavitari, kes kahtlasel moel on sama nimega, mis raamatus on omistatud peategelase südame võitnud ukrainlannal.
Kokkuvõtvalt - kes on lugenud Tiksi eelnevaid teoseid ja mäletavad tema konfliktset mängijanatuuri "Kalevi" päevilt, siis täitsa soovitan. Viisnurgad jagunesid nii - esimene osa neli ja teine kaks, kokku kolm.

Kaanekas Ellust, arvamus kirjutatud Goodreads ´i

Friday, May 8, 2020

Fotojaht #väsinud



Mõni on rohkem väsinud kui teine, rääkimata kolmandast:)
EÜE-78