Monday, May 20, 2019

Karmid üheksakümnendad

 


    Sellise nimega loo on mõned aastad tagasi üllitanud Vahur Talv, kireva eluga mees. Jutustus (romaan ei tahaks öelda) viib meid üheksakümnendate algusesse, kulgeb lineaarselt rohkete süžeepööretega Eestist Venemaale ja  sealt Ukrainasse. Esmalt üllatab ja häiribki pisut otsese kõne puudumine, mistõttu on raske pihta saada, kes mida räägib, aga selle vormivõttega harjub üsna kiirelt.
    Teos on tempokas, põhiliselt tegevusele orienteeritud, karakterid on lihtsalt markeeritud. Ei saa soovitada lumehelbekestele, lumeeitedele, esteetidele ega võitlevatele feministidele, sest möödavilksatavate naistegelaste iseloomustamiseks kasutatakse neid häirivaid sõnu "tutt", "loom", "pano" ja selles stiilis edasi. Laipu koguneb ka palju. Sel ajal teatud kontingent niimoodi elaski. Jutustuse peategelasega samavõrd karmi elu pole ma elanud, aga üheksakümnendate uidud tulevad ikkagi meelierutavalt tuttavad ette, näiteks niklikoorem Uuralitest, mida ootama jäimegi...
    Üllatavalt huvitav lugemine.

Thursday, May 16, 2019

Äriline mõtlemine

   

    "Apollo" raamatupoes oli Konn&Kaamose kogumiku soodusmüük. Kuna sellise kaanehinnaga oli
majanduslikult kasulik ka ise müüginumbritele tuult saba alla anda, siis läksingi nõudlema. Kui riiulis ei leidnud, otsisin müüjaneiu üles. Too tuhnis tap-tap-tap arvutis ja leidis, et raamat on läbi müüdud.
    "Aga ma võin juurde tellida, tulge paari päeva pärast!" teatas ta entusiastlikult.
    "Aitäh, mul kodus veel paarkümmend eksemplari on!" vastas autor tagasihoidlikult.
Naersime mõlemad:)
     Uus tekst läks toimetajale, loodetavasti toimetab sügiseks valmis!

    Pildil - nii ma Veskis töötangi, tass kohvi, klõpa-klõpa ja ei päevagi leheküljeta.

Sunday, May 12, 2019

Koljunuki


Kaunil kevadpäeval restoranis "Veer", päike, meri, valged laevad rühkimas - emadepäeva magusalaks abikaasaga, mmmmmõnus:-)

Friday, May 10, 2019

Kõnelev kell

 

   Pojapoja sünnipäeval kerkis langudega suheldes küsimus, millal jõudis Miki Hiir ekraanile.
"Ma võin oma kellalt küsida!" teatas isane lang. Mitu korda küsis, aga kell ei öelnud midagi.
"Ma võin samamoodi oma kellalt küsida!" teatasin vastutulelikult ja kruvisin randme paljaks.
Minu kell ei öelnud ka midagi. Ainult kellade hinnavahe on küllap kümnekordne:)
Pärast küsisin arvutilt ja see oli langu kellast vastutulelikum - aasta oli siis 1928

   Pildil - jah, tema ongi minu lang!

Thursday, May 9, 2019

Hall on uus lilla


Töö sai tehtud, kõik halliks värvitud! Näiteks sauna lavalauad ja piirded.
Dušiseene varjutus. Ja kõik on hall, nii hall.

Lõpuks jätsin üllatuse - tualettruum on ka hall!:D


Kojusõiduks premeerisin end äriklassi ülesõiduga, võis rahule jääda:)

Wednesday, May 8, 2019

Alaköetud naised, mehed ja külm radiaator

 

   "Veskis" olid nad kütte maha keeranud, alajahtumisega riskeerides tegime sõbra sünnipäeva kohustuslikud tropid (à 20 grammi), imetlesime tema akna taga seisvat kroomdetailide rohkuse all ägavat "Pannonia" tsiklit, mida meie nooruses "panniks" kutsuti ja heietasime ilusaid mineviku-ning tulevikumälestusi.

    Pildil vana "pann".

Thursday, May 2, 2019

Vana kõutsi lahkumine



Kuhu lähevad kassid
kui nad koju ei tule?
Kaugel Kassiopeial
nemad süütavad tule.
Istuvad ratasringi
süte kahvatul kumal.
Tasa nendega kõneleb 
Kurbade Kasside Jumal.
Suures Vankris nad sõidavad
üle tähise taeva. 
Karjane kaitseb neid külma eest,
öö võtab oma laeva,
silitab siidiseks kasukad,
ravitseb armid ja haavad.
Kollastest kassisilmadest
Linnutee tähed saavad.

Astrid Reinla