Saturday, June 24, 2017

Võidupüha

 

 Meie eelpost Eesti piiril koosnes kahest reservohvitserist, ühest sõjaväeteenistusest hoidujast ja neljast naisvabatahtlikust. Kindla peale oleksime kahe hangu ja nelja labidaga löönud tagasi lätlaste kontrarünnaku Ikla suunalt. Tõsi, peale lõkke kustumist hakkas õudne ja taandusime tubadesse.
   Kena jaani!

Friday, June 23, 2017

Elluastuja

   

 Minu keska lõpetamise aktusel teatas toonane direktor, ENSV teeneline õpetaja Elsa Värte, et teie seas on meie esimene pääsuke, kes lendab Moskvasse, Rahvusvaheliste Suhete Instituuti. See oli minu klassivend, kelle nimi oli Käo, kutsusime muidugi Käguks. Kägu lendas küll kohale, aga tuli rongiga tagasi - ei läbinud sõela. Nii paljukest ornitoloogiast.
     Noorema tütre eilne lõpuaktus nii lõbus ei olnud, aga ka mitte pisut kurblik nagu poja mõne aasta tagune. R-klassis oli mitu medalisti, Ü-klass hiilgas artistidega ja A-klassis oli venekeelsed õpilased, kes meeldivalt kaunilt laulsid kodumaa hümni eesti keeles. Kõned polnud väga pikad ega manitsevad (kui välja arvata lapsevanema esinemine), noored olid teinud videopöördumise, mis oli kaootiliselt naljakas ja lõpupildistamine läks märksa nobedamalt kui põhikooli lõpetamisel. Mingil arusaamatul põhjusel sai minu tütar kiituskirja vene keele suurepärase omandamise eest. Viimati, kui me vene keelest rääkisime, oli see tal raz-dva-tri tasemel. A küllap on tegu geenidega - isa on nimelt õppinud vene keele ja kirjanduse eriklassis, meenuvad muhked ekskursioonid keele ja kultuuriga tutvumise eesmärgil Mihhailovskojesse, Leningradi ja Moskvasse. Meie tutvusime küll rohkem ühikasarnastes majutuskohtades resideeruvate vene tütarlastega, aga keeleõppeks hea seegi!
    Pildil kenad noored inimesed, minu neiu on üks tagumistest:)

Wednesday, June 21, 2017

Riiulis!



"Apollos"....mis siis on seal?
Raamatud, raamatud, raamatud....., Konn & Kaamos kirjutasid ühe...mmmm, vaata, siuke ongi!

Thursday, June 15, 2017

Kottidega auto

 

 Mul käisid ka kunagi kastika neelud. Nüüdseks olen sellest hullust mõttest loobunud, aga isegi kui oleks nii isase auto omanik, taolisi kotte isaduse rõhutamiseks ikkagi konksu otsa ei riputaks, kui sellel soomlase autol olid:)

Tuesday, June 13, 2017

Artur ja kaka




   Meie ühiskoer ilmutas veidraid sümptome - ei saanud haukuda, hoidis selga kumaras ja oli üldse kuidagi loid. Kahtlustasin igast kurja haigust, guugeldasin ja uurisin, aga lõpuks otsustasime pojaga ikkagi kutsa arstile viia. Nõmme Loomakliinikus oli siuke tore keskealine tohtriproua, kes katsus koera siit-sealt (koer urises suukorvi), kergitas saba ja torkas saba alla termomeetri (koer urises raevukamalt) ning kui veterinaar üritas eestpoolt katsuda, tegi Artur kihvadega üleõla laks-laks. Ei tabanud. Seepeale saatis arst meid koeraga välja - püüdma analüüse, kulp anti ka kaasa. Niikut koer välja sai, pani suurest kergendusest kohe pasa maha, poeg veel ütles, et ta kohe üles ei korja, tuleb hiljem kotikesega. Aga seepeale tormas aknast arenguid jälginud tubli tohter ise välja, kotike käes ja kommenteerides: "Näe, saingi sitta!" ajas julgad kotti. Pojal oli seepeale koerakuse kulpi püüdmine juba kukepea!
    Analüüsid olid korras, palavikku polnud, arvasime seepeale  kooris, et ehk kukkus koer kuudi katuselt või midagi, saime kaasa valuvaigisteid ja täna kuts juba haugatas mulle tervituseks:)

Pildil Artur (originaal) puhkehetkel

Wednesday, June 7, 2017

Süda teeb kohati muret

  


















   Hästivarustatud raamatukaupluste lettidele on ilmunud meie sulnilt komponeeritud esikteos "Süda teeb kohati muret" - tõtake ostma, kodanikud kultuurihuvilised! Võimalikud on ka autorite kollektiivi  kohtumised nii juhu-kui püsilugejatega! Mõõduka tasu eest loomulikult.

     Kuna ennast kiita ei sobi isegi nii suure egoga mehel nagu olen seda mina, siis kiidan kaasautorit:

     Kaamos - maheda muigega mõõkhambuline blogisaurus. Laob vabalt nii luule-kui proosalisi klotse sisukateks inimhinge-inseneeria kõrgehitisteks. Mõnel pole liftigi, peab aste-astelt ronima!


    Ja blogija Bianka  tahab ka öelda:

Nimi, mille inimene on ise endale võtnud, on väga tähendusrikas. Blogijanime Lendav Konn taga peituv kirjamees on ilmselt väga hea fantaasiaga, sest kes muidu tuleks selle peale, et niigi kahepaikne konn võiks ka lennata. See pole veel kõik. Lisaks ütleb Konn, et tema sätendavad tiivad, mis teda pilvedesse kannavad, on kergesti murduvad. Sellest võib järeldada, et tegu on tundliku ja haavatava loojanatuuriga. Kaamose nimi viitab nukrameelsusele ja tumedamatele tundetoonidele tema loomingus. Aga tema deviis "Kevad tuleb ikkagi" jätab lootuse ka helgematele nootidele. Kuidas need kaks nii erinevat loomeisiksust ühtede kaante vahel kokku kõlavad, saabki teada raamatut lugedes. Üks on kindel - sõnadega mängida ja nende abil väga meeleolukaid kujutluspilte luua  oskavad mõlemad autorid võrratult.