Wednesday, August 29, 2012

Solvang

 
  Täna solvas mind T-särk. Nillisin kaubanduses allahinnatud suverõivaid ja Denim Dream pakkus imeilusat, sobiva värvi ja tuntud brändiga, pagunite-vidinate ja viledega särki vaid 8 euroga. Reipalt krabasin XXL suuruse ja hooletu elegantsiga virutasin kassalauale. Müüjatibi vaatas mind hindavalt ja venitas - kas endale? Endale ikka, kellele siis veel!
    "See ei mahu teile selga, see on taljesse töödeldud särk!" informeeris mind spetsialist rõivastuse alal.  Silmad häbi täis, viisin taljesse töödeldud T-särgi stangele tagasi. Nüüd hakkan taljet töötlema!

     Pildil olen aheldatud jõumasina külge. Jube-jube, mida üks taljesse töödeldud särk mehega teha võib!

Saturday, August 25, 2012

Energialaks



     Grupp vanainimesi sõitis Tuhalasse laksu saama. Saime ka. Ootamatult ei töötanud minu jaoks mitte energiasammas ise , aga hoopis kivi, samuti tundsin selget kihelust teises paigas,  paarkümmend meetrit talu poole. Olin ammustel aegadel nõiakaevu juures käinud, aga samba-värk olevat leitud alles 2001. aastal. Kolmest tegelasest üks kahjuks energia liikumist ei tundnud. Päris Äia-ja Ämmaaugu juurde ei kõmpinud, a Hobuseaugu ja allikad vaatasime ära. Nüüd ootangi laksu süvenemist.

    Pildil leiate luubiga vaadeldes ka energiasamba. Nagu aastakümned oleks mu näolt ja ihust kadunud!

Friday, August 17, 2012

Patsient, lihtsalt patsient

 
 Jäi inimene haigeks. Perearst vaatas, kuulas ja tegi sõrmeotsa-analüüsiga kindlaks CRV markeri, mis andis põletikunäitajaks referentsiga võrreldes 15-kordse tulemuse. Noh, kirjutas muidugi eluvastaseid tablette. Kümne päeva pärast sama jama - nüüd oli CRV=10-kordse referentsiga. Arst rõõmustas, et positiivne nihe ja kurvastas, et tablad ei mõjunud ning kribas kähku uued antibiotsid välja. Kui kuu aega tablette napsinud patsient taas hingeldades perearsti ooteruumis konutas, otsustas õppind tegelane ta EMOsse lähetada. Kuue tunniga sai EMOs tehtud kuus uuringut, mis üheselt vihjasid kurjale tõvele. Arst arvas, et aktuaalne oleks teha veel mõned uuringud - noh, nii mõne nädala jooksul! Ähmis ja erutatud patsient oli eelnevast perearstinduse kõrgemast pilotaažist nii sahmis, et otsustas küsida veel üht arvamust. Loomult tagasihoidlikuna ei vajutanud ta esimeste murepilvede ilmnemisel kohe õiged nuppe ega liigutanud hoovakesi, vaid lasi asjadel kulgeda nö. tavapatsiendi kombel. Hoovakesi muljudes ja konkureeriva haigla  ning arsti teenuseid kasutades täpsustus diagnoos mõne päevaga - tehti kõikvõimalikud sisselükked ja väljatõmbed, uuriti veel verd ja sisemust. Ja lugege nüüd - kui patsient teda esimesena uurinud eriarsti teavitas arsti ja haigla vahetusest ja samas ka aru nõudis, miks temaga teises haiglas paari päevaga tehtud uuringuid ei võetud esimese haiglas teha, vastas arst, kogenud ja paljukiidetud tohter - MEIE haigla hoidub patsientidele valu ja ebamugavusi põhjustavate uuringute tegemisest.
   Minu arust võiks see arst ja NENDE haigla hoiduda haigete ravimisest üldse!

  Pildil ravitakse akupunktuurmeetodil emaka vajet põdevat noormeest. Ärge seda ravimeetodit kodus kasutage!

Sunday, August 5, 2012

Muusika ühendab ja tihendab



Nõmme Jazzi avakas Glehni torni jalamil möödus vihmavarjus teki alt eeskuulajate tagumikke piiludes. Üks oli sabaga, palun vabandust!

Wednesday, August 1, 2012

Agoonia

    Istusime sõbraga klapptoolidel Läänemere liivasel kaldal, paar meetrit veepiirist, varbad paljad ja hing avali. Rääkisime elust ja surmast. Kui mõne inimese elust saaks kirjapanduna 2-kopkase vihikutäie lauseid, siis me hindasime oma senist elukäiku vähemalt kogutud teoste vääriliseks. Teemat arendades jõudsime tõdemuseni, et inimese elu viimastel hetkedel silme ees jooksev värviline elulint oleks siis meie puhul kui mitte seebiseriaal, siis mitmeosaline film, mille läbivaatamine ei suju mitte loetud minutitega. Täielik agoonia! Iseasi muidugi, kas sellist agooniat elu lõpuhetkeil ikka on vaja....

Pildil tunglevad lahkujad värvifilmi ainulinastusele