Eesti kirjanduse päev

    

  On teil ikka loetud? Kõik kolm? Konnal on igatahes keskmine veel pooleli:)

Keele- ja kirjandusõpetajatele kummardus!

Kahtlane konserv

     

Tšuktšide põdrakasvatusartellile saadeti keskvõimu poolt igast nänni - teler, raadio, hunnik ajalehti ning mitu kasti konserve.

     Järgmisel päeval vahetavad kaks põdrakasvatajat muljeid:

"Tegin teleka lahti - esineb Putin, kruttisin raadiot - seal räägib kah Putin, lõin ajalehe lahti - esilehel Putin. Konserve ei julgegi avada!"

Pildil julgelt lahtikruvitud konserv. Kelle kõrvad on kaane taga?

Tühi sahtel

    

   

Aasta oli siis 1989, mil "Olümpia" neljandal korrusel avas uksed rootslaste hambakliinik. Kuna ruume renditi meie ettevõttelt, said teatud pagunitest alates ka rublakodanikud rootsimaiselt hambaid ravida. Linnakodanikud pidid valuutakukrut kergendama. Kappasin ka muidugi kohale ja kodumaisel kikutohtril jäi üle ainult oiata. Rublahunnikut enam ei mäleta, aga mu neli esihammast said säravvalged kroonid ja garantii kümneks aastaks. Tegelikult kestsid need enam-vähem tarvitamiskõlbulikult kolmkümmend ja pluss aastat. Täna tagus minu lemmikdentist sahtli tühjaks. Haamriga!!!

   Kui doktor oli vajalikud eeltoimingud teinud, hoiatas ta õrna häälega, et nüüd ma natuke kopsin. Piilusin ripsmete vahelt ja kohe, kui nägin arsti käes esimeseks hoobiks tõstetud kroomitud haamrit, sulgesin kiirelt silmad. Üks hammas lendas mulle kraevahele, teine suisa juustesse. Oleksin sellist asja võinud ette kujutada näiteks NKVD keldrites  või Kambodža piinakambris, aga mitte tänapäevases hambaravis:D Kord või paar on tulnud vana kroon erinevatel põhjustel eemaldada ja siis on nakitsetud sõrgkangikese ning tangidega. Aga nüüd - kops-kops-kops ja hambad lendavad!!!

  Sahtel tühjaks ikkagi ei jäänud - peale rasket haamritööd askeldas arstiproua veel tunnikese allesjäänu kallal, midagi ta täitis ja silus ja puuris ning lõpuks suruti köntidele otsa ajutised plastikhambad. Nüüd näen mõnda aega välja nagu Dracula.

Pildil rootsi hambad, ärge neid kodus järgi tehke.

  

Artur ja arstitädi

     

Vanapoisil tekkis esikäpale mingi haavandilaadne moodustis. Koer muidugi lakkus ja näkitses seda. Otsustasime pojaga, et visiteerime koera-arsti. Kuna koer on suur ja isegi vanas eas kurjavõitu, võtsime teekonna ette kahekesi. Artur enam ei hüppa-karga, poeg võttis oma lemmiku sülle ja upitas minu autosse. Loom käitus autos nagu inimene - istus viisakalt paigal, vahtis aknast välja. Loomakliinikus läks huvitavaks - nii palju uusi ja imelikke lõhnu:) Poeg oli Arturile suukorvi ümber koonu pingutanud, aga vana loom üritas ikka veterinaarile hambaid kätte lüüa, mille peale arst teatas, et ta vaatab parem kaugelt:) Kaugvaatluse tulemusena arvati, et kas liigesepõletik või puugitõbi (mis samuti liigestele mõjub) ja kirjutati välja kahte sorti tablette ning mingi määre, mille Artur kohe käpa pealt ära lakkus:) Loodetavasti käpp paraneb. 

Nagu pildilt näha, oli Arturi lõbustamiseks ka mõned kassid kliinikusse välja pandud.

Tammiste

     

Tänasel tuisuööl nägin unes, et üks meie kuulsamaid korvpallureid tegi kulleritööd. Olin kodus haige, konutasin hommikumantlis istudes köögis akna all ja ootasin tellitud kaupa. Maja ees peatus auto, välja astus Aleksei Tammiste ning jättis trepile kaks sinist õllepurki ning helehallid teksased. Ma veel mõtlesin, et on ikka laisk tegelane - võinuks ju kraami tuppa toimetada! 

     Aga eks ta mängumehena üks paras vigurvänt oli ja küllap on praegugi:)

Pilt Postimehest ja Tammiste muidugi palliga.

Kommunism

Täna õnnestus pildil kujutatud reedese koksi materjal omandada täiesti tasuta!!! Kes on pimedal nõuka-ajal õppinud kõrgkoolis teaduslikku kommunismi, see teab, et igaühelt võetakse tema võimete kohaselt, aga antakse vastavalt vajadusele. 

Kui olin Selveris oma kauba lindile ladunud ja müüja need läbi piiksutanud, siis teatas viimane:

"Aga teil polegi vaja maksta!"

Minu nägu oli üksainus suur küsimärk. Selgus, et olin oma iganädalaste alkoholiostudega aasta jooksul sedavõrd salapärast "boonust" kogunud, et sel korral ei tulnudki tengelpunga kergendada.

"Järgmiseks korraks jäi veel ka!" hõikas müüja mu seljale:)

  Nüüd naudime koos Isand Karuga rahu, vaikust ning kerget viinakokteili!

Kingitused (5 tk.)

 

   

  Armsad lapsed kinkisid isale igast asju - no peamiselt söödavaid-joodavaid. Veeretasingi eile vanema tütre stuudiost poega kodu poole vedades lastega seotud mõtteid. Tütar koos väimehega tundusid olevat igati järje peal -  käsil viis filmiprojekti, rahastus jookseb, välisanimaatorid käivad külakorda (eile oli stuudios tšehhi tüdruk, kellega seoses heietasin noortele enda mälestusi Karli Ülikoolis praktikal käimisest) ja tütre aasta tagasi jubedalt murtud jalg toimib peale pikki taastumisprotseduure nagu enne.

Kojuveetav poeg presssis läbi hammaste (sest ta on üsna privaatse iseloomuga), et läheb õhtuks tüdruksõbra juurde. Mul oli selle üle väga hea meel, sest naine ilma meheta pole midagi, mees ilma naiseta pole sedagi:) Uurisin ääri-veeri, et mida asja. Selgus, et asja oli juba mitu kuud ja pealegi blondiin:) Oli ka aeg - ligi aasta oligi poeg olnud pahuralt üksildane. Igatahes isa süda rõõmustab!

Poeg tegi traditsiooniliselt printeriga piparkoogivorme. Mis loom on pildil?

Noorem tütar kolis oma elu peale. Kooliema amet paistab talle ka sobivat. 

Vanim poeg korraldas õhtusöögi. Kinkisin lastelastele raamatuid. Nagu ikka. Ja nagu ikka jäeti raamatud peale põgusat sirvimist põrandale vedelema. Ega ma jäta:) Poeg on kenasti järje peal (vähemalt materiaalselt) - tema ettevõtte keskmine palgatase on Eesti kõrgemaid.

Noorim jõnglane pole enam läbinisti viieline, aga muidu tubli. Aitab isa firmat materjalide ning prahi tassimisega, ladustab kila-kola garaaži ning käime hoolega "piimalubasid" harjutamas.  

Head vana aasta lõppu ning ilusat uut!:)