Sõidutasin poja salajasse kohta Jõgevamaal. Koht on nii salajane, et ükski buss sinna ei vii ning sihtkohas ümberpööramiseks oli vaja näidata ID-kaarti. Tee peal oli mõtteline joon, mida üksnes kollase vestiga MP teadis ja ma veeresin sellest paar meetrit üle:) Olingi salajases tsoonis sees!
Kapralist pojale head Siili ja tagasi linna meie vana ühislooma hooldama.
Kohtumine kunagises "Veskis" hea blogisõbrannaga oli meeleolukas - mina temale kaaned, tema minule pudelike. Olevat alkohoolne jook, maitseviin. Tegelikult kuigi maitses nagu viin, lõhnas nagu viin ja ka väljanägemine oli viinaga sarnane, aga vinti peale ei keeranud. Järelikult õppeviin! :)
Aitäh, Kertu!
Rõõmuga avastasin, et Rahva Raamat korraldab üllatusmüügi - koos minu viimase teosega saab ostja kolmeks päevaks kaasa peategelase prototüübi kasutusõiguse. Ärge magage suurepärast pakkumist maha!
Noh, dualingod, misse tähendab? Kirjanduskokkutulekul Kablis korraldas õpetajast tütar seltskonnale hispaania keele kiirkursuse. Kõik vajalik kümnes lauses!
Kinkisin lugemishuvilistele mitu raamatut, vastu sain ainult ühe, aga see-eest missuguse!
Kursa juubelikokkutulekul Nelijärve puhkekeskuse Aegviidu peomajas oli üks kepimutt, üks kargumees, paar.....diagnoosiga ning kaks......haiget. Elusolevaist kuueteistkümnest oli kohal üksteist, Oleks kolmteist olnud, aga päev enne teatasid kaks kursakaaslast haigestumisest. Meenutasime viiekümne aasta taguseid esimesi äratundmismomente, seiku nii tudengi-kui malevaelust. Tegime toolilttõusmise tervisetesti ning võrdlesime päevast tablettide kogust. Kui seni arvasin, et olen kursa kõige tervem mees, siis nüüd selgus, et Vallol on päevaratsioonis pool tabletti minust vähem. Mina langesin teiseks.
Täiesti tasuta kiidan Nelijärve puhkekeskuse Aegviidu peomaja, toitlustuskorraldust ning üldist suhtumist. Perenaine Reet tuli meid isiklikult tervitama ja laual servjette kohendama.
Ainuke loll olin muidugi mina ise - ajasin vaagnalt mingeid värvilisi terakesi taldrikule, toppisin suhu ja mäluma hakates sai selgeks, et need olid mingid dekoratiivkivikesed, mille sisse olid istutatud söödavad torbikud kalamarjaga. Paar tükki neelasin vist alla ka. Nüüd olen nagu kana:)
Päisepildil minu toast avanev terrass, taamal kosutav ojake, milles peale sauna alasti kõhutamas käisime!
Autorite raamatumess ERM-is oli meeleolukas. Esmalt tegin ma endal püksid täis:
Teeplekid kuivasid õnneks nähtamatuks. Siis tuli Koržets ja uuris, kas Konn on mu pärisnimi. Eakale härrale oleks olnud ebaviisakas valetada, rääkisin kõik ära.
Minu kõrval istusid Rein Pakk ja üks ulmekirjanik - neil läks müügiks
3...4 raamatut, aga proua Ehina - kes signeeris oma teoseid linnusulega - laua juures ei tahtnud järjekord kuidagi väheneda. Järgmises elus olen ma naisautor!
