Thursday, February 26, 2009

Ärimees Nossov



Otsustasin äri ajada. Et ilma rahata saan, aga raha eest müün. Demonteerisime ilusaid santehnilisi vidinaid. Nii ilusaid, et kohe kahju hakkas neid prahikonteinerisse visata. Mida prügimäe parmud ikka nii ilusate asjadega teevad?!
(Kuulen praegu ühe kõrvaga, et algab "Südameasi", aga noh, see mul juba hommikul nähtud;) )Niisiis, lasin torumehel vetsupotid korralikult......kõigest tühjaks kallata ja panin kuulutuse püsti. Tuleb tunnistada, et tung kasutatud santehnika poole oli jahmatav. Kui kauplusest saab uue kahesüsteemse vetsupoti omanikuks juba alates 800 kroonist, siis minu pakutavaid kasutatud potte ahnitseti 600....1000 krooniga;) Üle hulga aja olin täitsa õnnelik ja majanduslikult igati plussis;) Tulid siis täna kaks ostjat korraga. Kuna minu varanduse hoiupaik asub kinnisel territooriumil, ei viitsinud ma väravaproopuskit teha, mistõttu pidin kola enda autoga välja vedama. Tegin tagaluugi lahti ja kuidagi kahju hakkas, ikkagi üsna uus ja ilus auto veel ja mine sa tea, mis ollust vetsupott veel endas peidab. (Nagu Loch Nessi järv, eksole!)
Ajasin aga kaubikul tuurid üles ja koos huvilise-onuga vinnasime kaks potti kaubiku kaubaruumi. Teine ostja, sihukese vahva lendurimütsiga täd, ütles küll, et ta istub raskuseks potile peale, aga ma rehmasin käega - mis tost, ma tasakesti. Sõitsin siis imetasakeste läbi porilombikese, mille alla laiutas ilmselt põrguvärava suurune löökauk. Muidugi kostis kaubaruumist kolinat ja klirinat, ning ust avades oli huvitav näha kahest tervest ja tugevast potist moodustunud keraamilist etüüdi "Killud ja karjed".... Pole lugu, ütlesin ostjatele, kes veel rahamaksmiseni polnud jõudnudki, mul on kaks tervet potti veel. No laadisime need kaks tervet potti peale, katkised oldi nõus veel varuosadeks võtma. Olin juba taas õnnelikuks saamas, kui heliseb telefon ja keegi imelik küsib, et millal ta võib enda potile järele tulla? Ma olin nimelt unustanud, et neile nö. asenduspottidele oli ju ka ostja olemas....
Tegelikult pole hullu midagi - ma sain pisut füüsiliselt ennast liigutada, tutvuda huvitavate inimestega ja teha õnnelikuks ühe umbkeelse pere ilusa valge, puhta, kasutamata, kahesüsteemse äsjaostetud tualetipoti läbi. Palju õnne!

Monday, February 23, 2009

Karm Põhjala


Töötame tuntud ärikeskuses, lausa südalinnas. Võiks arvata, et hea leping - nüüd lust ja laulupidu. Aga ei ole! Esiteks on eelarve väike, tähtaeg loomulikultkah. Mis zakon podlosti alusel tingib selle, et tööpäev on pikk. Mingil nädalavahetuse päeval avastasid mehed töölt lahkudes, et linn on kuidagi kahtlaselt tühi, isegi bussid enam ei liikle;) Tuli siis naissõber autoga järgi, vedas kamba laiali. Mõni nädal tagasi ärgitas üks noorematest töömeestest algatada petitsiooni kirjutamist. Noh, et pikk päev, aga lühike kroon. Teised surusid tarbetu initsitiivi kähku maha ja tulid mulle kituma. Muidugi, eelmises elus ärahellitatud nooremad tüübid arvasid, et kuigi laud on tühjaks söödud, kestab pidu ikka edasi. Aga ei kesta, praegu saavad sitemad mehed seda palka, mida 2007 suvel said koolpoisid, kes abiks lammutamas ja prahti tassimas käisid. Siis need vargad:( Kõigepealt näpati koridorist korralik kohvris tööriist. Ju keegi gastroleeriv narkar astus naljaviluks majja sisse, et mis ripakil, see ära. Juhuslikult oli töömees just pakkinud tööriista kohvrisse ja astunud hetkeks tagasi kontoriruumi veel miskit kaasa kahmama. Oli olnud ruumis sees ehk sekundit kümme ja läinud see oligi. Ärkeskus on nii vinge, et igas koridoris on turvakaamerad. Läksime siis tellijaga (kena vaikne tütarlaps) uurima, et kes kaamerasse on naeratanud. Tuli välja, et kaamerad on küll olemas, aga juhet pole seinas, st. need lihtsalt ei lindista...Tore-tore, nagu mu naine tavatses öelda.
Paar päeva hiljem vahetasid mehed vaheuksi. Vedasid terve kuhja neid koridori ja hakkasid järjest vahetama. Paar ust veel jäänud ja vaatab mu brigadir, et justkui oleks uksi vähemaks jäänud. Astub siis südame kloppides lähimassse kontorisse, et vabandage, äkki teate midagi neist valgetest sileustest......ja märkab sealsamas, seespool seina just nagu meie ust;) Üks töömees pani selle siia, ütles sekretär. Et pärast viib minema:D No tule taevas appi, varastavad jooksu pealt püksidki jalast;)
Mina enam kesklinnas objekte ei võta!;)

Töömehe pilt on miskist ingliiskeelsest laste värvi-ja-joonista raamatust;)

Wednesday, February 11, 2009

Mul on bemmil uued kummid


Sõber saatis, autorit ei tea. Niipalju tuvastasin veel, et tegu vist siiski sigulliga;)

Sunday, February 1, 2009

Välk


Sihuke pealkiri oli filmil, mille vaatamisele vilmitakso Konna isikus pisikesi huvilisi vedas.
"Issi", uuris järeltulija, "kuhu auto paagist bensiin kaob?"
"Mis mõttes kaob?" ei saanud taksojuht kohe pihta.
"No öeldakse ju, et penss sai otsa, peab juurde panema? Kuhu see siis kaob?" jätkab noor autohuviline.
"Bensiin põleb mootori töö kaigushoidmiseks ära!" tean teooriast üht-teist. "Ma soojema ilmaga näitan sulle auto kapotialust ja seletan, kus ja mis toimub."
"Said sa nüüd aru?" uurin peale järgmist valgusfoori.
"Mkmmmm," raputab tsikk pead.
Pean ikka ise kah teooriaga tutvuma, enne kui lapsele miskit selgitama hakkan:D
Pildil pole kaks tublit politseiinimest minu tsiki kombel kuulnud bensiini käivitavast jõust.
pilt auto24.ee