Juuksuris polnud üldse järjekorda, vastupidi - minu sisenedes kõõritasid sirmi tagant kaks pead ja mõlema suud tervitasid keskpäevast klienti. Valisin kiirema - ma ju juba aastakest paarkümmend selle barberi kunde. Juuksuri laual oli avatud raamat McFaddeni "Allüürnik". Olin ise hiljuti selle lugemisega ühele poole saanud ja kiitsin ka teenindajale tema raamatuvalikut. Arendasime veel mikrovestlust ja selle käigus tekkis mul mõte juuksuriproua kultuurilise hariduse täiendamisest - võtsingi üles teema, et kas ta kodumaiseid autoreid ka loeb. Kuulnud, et hiljuti oli just raamatukapist ühe võtnud ja sama soojaga läbi lugenud, teatasin talle, et annetan üldise lugemuse tõstmise huvides talle oma "Esimesed sada..." diloogia ja kui üldse ei meeldi, siis andku kolleegile - las nutab ja loeb. Või loeb ja nutab. Tõin autost kaaned ja tegin kiirelt minekut.
Nüüd ei teagi, kas sügisel sinna töökotta oma nägu (õigemini pead) näidata või siis mitte.... :)
