"Sitt päev"

    

Martin Hook on autor, kellest ma polnud varem midagi kuulnud. Kuidagi oli mööda lipsanud ka romaanivõistluse kinnipanek ja esitluskampaania. Teatava skepsisega asusin autori debüütteost lehitsema, aga juba esimestest lehekülgedest oli selge, et läheb lugemiseks! Tuttavad kohad, adekvaatsed tegelaskujud, loogiliselt seotud tegevused, ilma detailiuputuseta kirjeldused - sellist teost on kerge ja lõbus lugeda. Kui millegi üle nuriseda, siis lehekülg lehekülje järel ootasin romantilise liini plahvatust, aga tegelastel oli niivõrd palju sebimist elujäämise nimel, et  küllap jääb see teise osasse, sest noh - raamat jäi viimasel leheküljel ikka väga õhku rippuma:) Põnevust tuleb hoida, arusaadav! Läbi minu lugemisaegade üks parimaid debüüte, kindel soovitus ja kuus tärni viiest:)

Pilt rahvaraamat.ee

Suund S

 

    Tore on koos vananeda :)

Öine kiskja

   

 Krabasin külapoe riiulilt ilma süvenemata kollase hinnasildi saanud dušigeeli. Õhtul, peale maamehe eakohast tööpäeva (tõin pliidi-ja ahjupuid, trimmisin eilsest trakatamisest jäänud rohupuhmaid ümber puude, parandasin pinki, jõin ühe õlle, valmistasin õhtusöögiks kana keefirimarinaadis), kavatsesin rahulikult kuuma boilerivett nautida, aga enne segistikangi kergitamist märkasin hirmuäratavat teavet pesuvahendil. Nüüd võiks olla nagu anekdoodis, milles jänes vaatas, nuusutas, katsus ja proovis ka hamba alla - aga ei ole! Hoopis mõte hakkas jooksma - kas pesen ennast Mustaks Pantriks või on see hoiatus, et kiskja ootab voodis ees. Pestud ma igatahes sain ning ahjusooja tuppa naastest kuulatasin, kas parketil küüniste klõbinat on kuulda. Ei olnud - järelikult ootas nõtke panter mind teki all! :)

Musita

    

 Kruvisin pühapäeva lõpetuseks lahti toreda veinipudeli. Konsumeerisime  abikaasaga vastutustundetult, unustades täiesti pudeli sildile märgitud hoiatuse! Olge ettevaatlikud!

Konna ratsukäik

     

Konn veab emandale koju pargist jalutuskäigul korjatud nurmenukkusid. Taamal jälgivad mängu kaks ukulelega peiarit - Koer ja Karu :)

Paar minutit

    

  Andsin Kabli kaheks nädalaks auto kino-tütrele, et  võtted-värgid ja saarele sõita ja mis see auto linnas niisama seisab. Helistab ühel päeval - isa, auto pidurituli ei põle. Vaheta pirn, oli minu sõnum. Aga kus, mis, kas, millal.....jne. Saatsin tuubi video vahetusest, seal oli öeldud, et kulub paar minutit. Rohkem sidet polnud, kuniks tõid eilsele etendusele autoga kohale atribuutika, ma viisin pärast kana ja kapi tagasi stuudiosse. Mingil hetkel hakkas infotablool vilkuma "bulb fault" - tasapisi hiilis mu meeltesse teatud kahtlus. Muidugi polnud noored (hmmm, "noored") viitsinud pirnivahetusega tegeleda ja nõndap ma selle täna ette võtsingi.

    Lühidalt - ei mingit paari minutit, läks kakskümmend. Esiteks - unustasin prillid teise jope taskusse, teiseks - kiskusin lahti vale poole tule ja kolmandaks - olin osanud osta (hoolimata AI infost) vale pirni.

Kuna kogu tegevus toimus "Automaailma" parklas, siis läkski nõnda vähe aega. Muidu võinuks minna paar tundi :D

Emadepäeval Nõmmel

   

 Emadepäeva üritusel Nõmme Kultuurikeskuses etendus Seenioride Klubi  Nõmme näitetrupi esituses "Kanada kuus" - lustlik lühinäidend õpetajate toa argipäevast, mille kirjutasin Kiili Harrastusteatrile Kiili Lühikate festvaliks.

Publikuks oli ligi kaheksakümmend eakat lauluklubist "Kanarbik" -  vaatasid huviga ja naeruturtsatused kõlasid samuti õigel kohal:) Igatahes paneme edasi!