Fotojaht#vastuvalgust

 

Mu arust pole häbeneda midagi, lihtsalt  lõunamaine valgus on väga ere!

Tagaplaanil ujub keegi konna.

Minu taevas

   Viimane veebruar

Lendava Konna piirkondlik puhvet

 

Vastavalt peaministri suulisele korraldusele ja arvestades nakkusohtu, korraldasin headele sõpradele  mobiilse vabaõhu-puhveti. Menüüs olid kiluleivad muna ja manusega. Inimesed olid üllatunud, rõõmsad, hiljem pisut jokkis ja joviaalsed, aga isamaalised igatahes. 

Elagu Eesti!

Libe

   

  Mõnikord vahin lõbu pärast videoklippe, kus soojade maade autojuhid juhusliku lumesaju või jäätumise korral püsti hädas on - näost plekilised, pidur põhjas kergest kallakust külg ees alla libisevad. Et mis see siis on - keerad rattad otseks, annad kergelt vedu ja....

Aga täna oli mul - julgen vist öelda, et esmakordselt elus - umbes sama lugu. Juba linna poole sõites vaatasin, et mida hekki nad mökutavad teel, eriti kurvides?!:D Andsin aga gaasi ja rõõmustasin oma tubli Subsiku pärast.  

Vitsad sain Nõmmel, kus kerge kaldega tee oli vesises jääpeeglis, vastu tuli teine Subsik, mille juht ilmselt taipas, et hullu eest tuleb varjuda ning tõmbas teeserva ja jõudis isegi pisut tagurdada, sest mina tüürisin uhkelt külg ees otse tema poole. Rapsisin teise käigu ja lisasin pisut vedu, rattaid väga välja ka ei pööra, muidu viskab külje ette. Igatahes õhku jäi kahe plekist külje vahele nii mõnedki sentimeetrid.

Egas midagi - jalutama ei läinud, tulin kohe koju ja panin  puhtad püksid!:P

Pildil oleva Põrnikaga pole mu püksid kuidagi seotud!

Konn kuklikuhjade vahel

 

    Hõissa!!!  

Keskpäevane suusataja

   

  Abikaasa hiilis kodust välja, et läheb natuke metsa jalutama. Tagasi tuli kolme tunni pärast - oli käinud Kõrvemaal suusatamas! Et laenas lauad alla ja kui määret küsis, oli natuke muiatud ja öeldud, et saab ka ilma hakkama. Nüüd suusatamisest. Et algul tegi "klassikat" ja siis "suuska" - no jutu mõte oli et uisusamm ei tulnud välja:) 

   Igatahes väga tubli, järgmisel korral lubasin kaasa minna. Treeneriks!

   Pildil abikaasa nautimas suurepärast talveilma, tagaplaanil Uku mõhnastik.

Vanad kindad

    

Kui tütar teatas, et lisaks raua kangutamisele hakkab ta ka trennikaaslasi klohmima, otsisin kapisügavustest välja vanad kindad. 

    Minu esimesed kindad näris puruks  Kaaru, oli selline krantsi moodi koer. Peopesa pani täitsa nahka, üritasin küll oma poisiaruga neid lappida mingite nahatükkidega, aga ei midagi. Siis vajus kinnastega kakelung mõneks ajaks unarusse, kuniks kooli võimlasse tulid õhtuhämaruse varjus mingit imelikku trenni tegema K-mehed. Keegi hankis kelleltki mingis tundmatus keeles K-põhitegevuste brošüüri, mille joonistatud piltide järgi üritasime ise ka vehkida. Küünla kustutamine oli köki-möki.

Hiljuti nägin toonast K-meest ühes telesaates sama tegemas ja kuum jutt käis südamest läbi.

Ehk peaks kah noorust meelde tuletama - ma seisaks nagu karu ja tütar lendleks mu ümber kui liblikas.

Või siis nõelaks kui herilane:)

Igatahes kerget kinnast!