Linnud ja inimesed

    

 Kuigi ilmaemad lubasid ilget vihma, rahet ja äikest, siis hommikune ilmavaatlus köögiaknast seda ei kinnitanud ning nii ma sättisingi end murupügamise lainele. Kui esimene laine läbi sai ja traka mootor puhkust ning jahutust vajas, istusin suvemaja pingile linnusalu vaatlema-kuulama. Siuts viskas kohe ette kanepilinnu, siis lärmas mustpea-põõsaslind ning lõpuks tundmatu lind:) Pead pöörates tundsin kivide vahel täiesti iseseisvalt ära roosamüts-peenralinnu (pildil), "Makita" ka muidugi!

Keda veel  ornitoloogia poole tõmbab??

Meie tulevik

     

    Helistab tädi (86 aastat vana):

"Mul on kaks vastamata kõnet, kohe suurelt ja punaselt - kas sina helistasid?"

"Ei olnud mina," vastan ja soovita tal vaadata nime, mis selle kõne taga on.

"Jaaahhhh...," vastab tädi. Nii teeb ta alati, kui pisut segaduses on.

"Aga kes teie olete?" pärib ta ettevaatlikult.

Pildil tädi Tiiu, kakskümmend aastat vana.

Putzmeister

    

 Igal aastal üks projekt - rohkem ei tule, ausõna! :)

Loodusvaatlused

    

    Elas-oli Mumm ja elas-oli Kuklane - võtsid kätte, heitsid paari ja nüüd on mõlemad Kuklased - on ju loodus imeline! :)

    Pildil kuklaste maja, sellises lossis nad elavadki!  Pilt looduskalender.ee

Polüglott

     

   Helistab poeg, IT guru - aiaposti voodri ladujad jõudsid posti mütsi alla välja ja tekkis küsimus, kas lõigata klompkivi või silikaadist südamikku. Kuna oli üht-teist vaja selgitada, esitasin ka ise paar täpsustust ning kuulen poega perfektses ingliisis kelleltki midagi küsimas. See vastab samuti üsna sujuvalt ja ka võõrkeeles. Täitsa imestasin, aga lahendasime probleemi ära ning hiljem palusin pojal pisut privaatsemalt suhelda ning uurisin, mis maalt postiladuja ka pärit on? Kujutasin juba igasugust eksooti ette.

     "Vist venelane," vastas poeg. Ärge tulge enam ütlema, et ei saa.... :D

Huviteater

 Eile oli Kablis teatriõhtu - külas oli Häädemeeste Huviteater, laval "Mees kaalude tähtkujust", autoriks Feliks Kark, lavastaja Aire Koop. No oli see vast tulevärk - eesriide avanedes üllatas äärmiselt tihe ja rekvisiitide rohkusest ägav lavakujundus, aga nagu hiljem selgus - kõik oli asjakohane.

Peategelase mnemotehnika ning lavakõne olid igati kiitust väärt - meie näitetrupile eeskujuks! Sisutihe ning lõpuni kaasahaarav kahetunnine etendus, jäin igati rahule. Ka kohalike prouade veetav puhvetilett oli ligitõmbav nii enne etendust kui ka vaheajal - värske kohupiimakook ning tükike kringlit koos masinakohviga sobis just etenduse meeleoluga :) Vestlesin vaheajal lavastajaga - plaanis on sügisel korraldada lühietenduste festival, proovime selleks ajaks ka meie trupi kolmanda tüki lavavalmis küpsetada:)

Seened ja konnad

    

   Kuur saab uue põranda. Vaja veel seened (mõni nimetab ka konnadeks)  külvata ning betoon võib tulla.

Seinalt võib terasem vaatleja leida vanavara:)