Tipikate etendus "Nüüd õpin Mustamäel" tekitas täieliku nostalgialaksu - pool etenduse ajast
vahtisin ringi ja meenutasin, mis õppehoones, audikas ja koridorides midagi oli juhtunud. Etendust vaatasin ikka ka - maakast "rebase" sisseelamisraskused, tudengite argipäev, arglik-kohmakas assistent, koputajaks värbamine, Tšehhi südmused, lisaks küüditamise ja "organite" teema. Laulud-tantsud, pullerdamine, ühika-värk, loengud-eksamid - tegelik tudengielu. Plussiks must-valged dokumentaalkaadrid toonastest südmustest. Rahvast oli täismaja, enamus tundus olevat just tipikate kuuekümnendate-seitsmekümnendate põlvkonnast. Paar kursakaaslast, mitmeid tuttavaid nägusid, armas söökla "sigala" ning kokkutõmbunud kunagi nii lahmakana tundunud fuajee.....
Mõned etendused on veel jäänud - kiirustage, kunagised tudengid! :)








