Üllatavaid tähelepanekuid elust

Lakkekrantsid ja väikelapsed on käitumismallilt äraarvamata sarnased:
-lalisevad mõttetult ja arusaamatus keeles
-riietus on korratu, toidu-ja joogiplekiline
-enamasti on üks jalanõu või sokk jalast kadunud
-kakerdavad sihitult ringi, aeg-ajalt ka neljakäpakil
-kui püksi on teinud, vaatavad sulle suurte silmadega otsa - mida ma siis nüüd tegin
-sirutavad käe pudeli järele
-jäävad suvalistes kohtades magama
-ajavad toas kõik segamini
-ärgates vajavad kohe uut pudelit ja kui seda kiirelt ei saa, teevad jubedat mürglit
-miski ei rahusta neid paremini, kui naisterahva rinnanibu lutsimine

Lisage aga veel, eriti spetsialistid laste-ja mehekasvatamise alal!

Pildil ema poolt hooletusse jäetud sõime-ealine laps.

Tähtede taga

Tähtede taga on sinine taevas
Tähtede taga on kollane kuu
Tähtede taga ei räägita vaevast
Tähtede taga on soovide puu

Kunagi kõik saame tähtede taha
Kunagi mures ei kõverdu suu
Kunagi kõigil meist keegi jääb maha
Kunagi kusagil lootus on suur

Praegu ja siin on kõik tarbetult kõle
Praegu ja siin tardub viimane hetk
Praegu ja siin tunned üksinda oled
Praegu ja siin algab viimane retk

Kohatu näib ja on teeseldud kurbus
Kohatu kaastunne kohatu rõõm
Kohatult viimased hingegitõmbed
Kohatu minugi palangulõõm

Tähtede taga meid  ootamas keegi
Tähtede taha me maakad ei näe
Tähtede taga ehk lohutab seegi

Et tähtede taga hing uue saab väe

Invabuss ja Edgar Savisaar

  

     Käisin nädalavahetusel Tartus firmale suuremat kaubikut ostmas ja sõitsin tagasi millegipärast invabussiga:D Nüüd ei teagi kohe, kas hakata puudikuid vedama või nokkida lift autost välja. Esialgu sõidan ise üles-alla ja kinnitan, et üle 100 kilo tõstab lauldes!
     Õhtul uudistes oli lõik KE kongressist ja ülevaade Edgari kõnest, kus ta kinnitas, et peale Tallinna vallutamist vallutab KE ka Toompea ja siis on asjad meie riigis täpselt samuti kui Tallinnas. Mis assotsieerus mul Tallinn-Tartu maanteega, mille neljast rajast kaks on loomulikult bussirajad ja kaks jalgrattateed. Rekka-ja muu liiklus käivad üle Pärnu-Viljandi. Muponaudid kontrollivad.
     

    Seekord ei mingeid pilte neegritest ega koledatest inimestest, näitan teile täiesti korralikku invaliftiga bussi. Keegi sõitma tuleb?

Naised minu elus

   Ei anna asu. Naised, noh! Sain hiljuti kirja, kus veetlev Vanessa kirjutab:

Tere, minu hea sõber.
Minu rõõm teiega kohtuda, ja kuidas sa teed täna?
Minu nimi on Vanessa Mpenza, ühe noore tüdruku. Olen aus, hooliv, viisakas, tagasihoidlik, armastav, rahulik ja otsivad täiskasvanud inimene, hea huumorimeelega ja armastust, pigem näeme seda kui võimalust nalja, ma nägin oma profiili kohapeal sirvimisel ja otsustas teiega. Ma tahaksin, et me oleksime sõbrad. Palun minuga eespool nimetatud e-posti aadress, ma üksikasju rohkem mina sulle mu kõrval vastuse ka teile. loodan kuulda esmajärjekorras. Tänu ja on tore päev.
Lugupidamisega.
Vanessa      

    Tore oli see, et pr. Mpenza oli üles leidnud minu töömeili, mis enamikule mu blogisõbrannadelegi seni kättesaamatuks jäänud on ja veel toredam oli see, et Vanessa tunneb juba loodetava suhte alguses huvi, et kuidas ma ikkagi teen täna :D 
    Paraku ei oska ma vastata, õhtu on ju veel noor.... Eks ma hommikul meilan talle, ploommagusale naisele, kes õnneks mu elu isegi riivamisi ei kratsi.

    Pildil peab isane karu  imeilusa Vanessaga läbirääkimisi tütarlapse karukoopasse talveuinakukaaslaseks meelitamise eesmärgil.

Ma tervitan

 

    Mul sugulane kooli direktriss. Tõsi, väikese ja maakooli, aga ikkagi. Niisiis olevat temal kombeks koolipäeva alustuseks kõiki sadakond õpilast koolimaja uksel isiklikult tervitada. Väga tore muidugi. Samas tuli meelde, kuidas poja kooli dire, suur ja tugev mees, seisis kah trepi peal, aga ise ei tervitanud, ootas nõudlikult, et õpilased teda tervitaks. Kui poeg, teise klassi juntsu, üritas direst tervitamata mööda lipsata ja too temalt kurjustades uuris, et kas sa siis ei tea, kes ma olen ning poeg ausalt vastas, et mina küll ei tea, kes sa oled, siis.... No muidugi pidi isa kooli kasvatuslikule vestlusele minema.
     Ühe pealinna kooli meesterahvast direktoril olevat komme kah kõiki uksel tervitada, gümnaasiumiosas lausa kättpidi. Siit tuli mulle meelde ühe teise Tallinna suurkooli direktor, kes minu vabas ja vallatus interpretatsioonis naisõpilasi tervitab, nooremaid poissõpilasi kätleb ja gümnaasiumiosa meesõpilasi koolipäeva alguse puhul õhkõrna suudlusega premeerib....:D

    Pildil kaks koolidirektorit tervitamas teineteist ilusa päeva puhul. Kool ei puutu asjasse. 

Dialoog

"Mul pole kunagi nii head autot olnud kui praegune ja mul on autosid ikka palju olnud!"ütleb mees naisele.
"Mul pole kunagi nii head meest olnud kui sina ja mul on mehi ikka palju olnud!"ütleb naine mehele.
No mida kuradit?!

Pildil hea mees hea autoga. Naine ei mahtunud autosse.

Haritud laomees

  

  Kui mul oleks laomees ja kauba defekteerimisel ilmutaks samasugust loomingulisust, siis ma premeeriks teda, mitte ei nõuaks seletuskirja:D