Jämesoole vesipesu ja muud veidrused

Nii. Kursa minikokkutulek Pärnus, Estonia termides, tuleb õnnestunuks tunnistada.
Kuna maja oli isegi mitte pool, aga kümnendiktühi, paigutati meie vägev seltskond kõik ühele korrusele, kõrvuti tubadesse ja sellel korrusel vähemalt küll ühtki vennasrahva esindajat polnud. Kodumaiseid kangeid mehi samuti mitte. Kaheksanda korruse kohvikus, kus enne termidesse minekut ihu kosutada polnud kah ühtki inimest. Nagu neutronpomm oleks lõhkenud! Õnneks selgus üsna pea rahustav tõsiasi, et kõik patsiendid olid kogunenud termidesse. Ahjaa, peaaegu oleks unustanud juba pealkirjas mainitud põhilisest tervistavas protseduurist kirjutada. Hulkusime kambakesi mööda maja, meie termide visiit pidi algama alles kell 5, lugesime kabinettide ustelt tuttavaid ja vähemtuttavaid protseduure. Kui mõne kabineti ukse taga keegi huvilistest ikka oli, siis jämesoole vesipesu ei soovinud keegi. Uksetagune oli täiesti inimtühi. Jäin ühe sõbra ja koolivennaga mõneks minutiks veerima üht naljakat protseduuri nimetust eelmisel uksel (see oli umbes midagi oskeriitravi) ja selle va soolikapuhastamise kabineti ukseni jõudes nägime uksesildi vahele torgatud väiksemat lipikut, mis tundus kuidagi kahtlaselt nimekaardi moodi. Selle tekstita tagaküljele oli kirjutatud hädises ingliisis (mu kolledzhipoiss oleks minestanud) :

AND HAVE HAPPY ANAL SEX

Et siis enne sooltepesu ja siis alles anaalseks! Õige ta on, aga nimekaarti näperdades selgus, et vigurvennad-naljatilgad olid kurjasti ära kasutanud eelnevalt kohvikus jagatud nimekaarte, aga võib-olla oli tegu lihtsalt puhta paberi puudumisega. Eelmainit tekst oli kirjutatud minu nimekaardi tahaküljele....
Igaks juhuks võtsin enda koordinaadid ukselt maha ja soolasauna minnnes ei unustanud Joelile (kes soola hoolega kõhule määris ja ettevaatamatult isikliku Kuu tagumise poole minu poole oli unustanud) tubli sahmaka soola ka püksi sokutada.
Kellele pandi haavel kõrva, keda torgiti nõeltega, mina ei lasknud endaga miskit teha. Ainult sulistasin kolm tundi termides ja väsisin päris ära. Jaapani kuumavann oli umbes nagu vanaema tehtud sinepijalavann. Ainult sinep puuduski. Tegelikult ikka vanaema ka. Ilusaid tüdrukuid kah vaadata polnud - olid mõned lapsed ja kümneid ja kümneid soome vanainimesi. Üks onu (veel suurema ja koledama kõhuga kui mina) meenutas väga Frankensteini. Ausalt! Lahe nali oli jalgratta basseini uputamine. Ma ei saanudki aru, et see nimelt jalgratas on, pidin ikka varba valusalt ära lööma ja alles siis selgus katsumise teel tõde. Nagu enamasti ikka.
Tehnilistest puudustest ka (ikkagi inseneride kokkutulek juuu).
1.Vuugitehnikat valdab minu nõrgim plaatijagi paremini.
2.Hamamis saime eranditult kõik sahmaka auru valesse kohta, kel vedas, see säärte pihta, kel mitte nii väga, see otse munadesse. Aurudüüsid kasvavad välja väga veidralt otse iste(lamamis)pingi alt.
3.Puhke-ja lõõgastusruum oli õõvastavalt külm. Ma olin ainuke, kes viitsis isikliku ja sooja hommikumantli spaasse kaasa tassida, teistel olid hommikul erinevad külmakahjustused- kes köhis nagu hobune, kel oli kael või miski muu kehaosa kange. Mõnel see viimane muidugi mitte ainult külmetamisest;)
Lõpetuseks Joeli (eks ta üks jutumees ole) meenutused tema firma mingist mõne aasta tagusest koolitusest, mis loomulikult ühildati kah spaakülastusega. Et tema ja üks noor kolleeg paigutati tuppa, kus kaks ühest voodit oli kokku lükatud. Noormees oli korra küll kahtleva pilguga seda kompositsiooni vaadanud, aga õhtusöögile ja sellele järgnenud joomingule läksid nad ikkagi veel sõbralikult. Kui joomavennad oma tuppa tuigerdasid ja Joel veel telerist pornokanali üles leidis, oli noormees otsustavalt vodid lahutanud ja vähe sellest - enda oma tirinud hoopis teise seina ning teki alla pugedes jätnud ka teksad jalga.
Mina magasin püksata, kuni hommikupäike mind äratas.
Pildil kaks õnnelikku eurooplast jämesoole vesipesu protseduuri kolmandal tunnil.