Eile tegin elu kolmanda autoavarii, sihukese pisikese kõksu. Veel täpsemalt - jäin konksu otsa. Oh häbi, olen ennast ikka igati heaks ja ettevaatlikuks ning liiklussõbralikuks juhiks pidanud;) See tõestab taas, et püss ukse kõrval nagis võib pauku teha ka juba esimeses vaatuses!
Sõitsin tavapärast teekonda kodu poole, Järve Selveri ristmikul peatusin teise autona ja miskipärast pidasin vajalikuks hakata kohmitsema Mynthoni pakikese kallal.
Ristmik asub kergel kallakul ja nii mu nokitsemist häiriski pisike mütsatus, tõstsin pea ja nägin, et eesseisev auto on kuidagi kahtlaselt ligidal. Kukkusin rahmeldama kangide, pedaalide ja süütevõtmega, sest mulle tundus, et ka mootor on välja suretatud. Mootor töötas, tagurdasin pool meetrikest (hea, et mitte tagumisele otsa) ja panin ohutuled vilkuma. Seks ajaks oli eesseisvast Volvost välja ajanud end T-särgis härjamõõdus meeskodanik, lõug pikalt ees. Ronisin ka välja ja esimese asjana märkasin Volvol taga konksu. Olin konksu otsa sattunud:D See oli vast kergendus! Minu auto numbrimärgil oli pisike täke. Kodanik Härg kükitas, kangutas enda konksu ja ilmse meelehärmiga pidi tunnistama, et pole viga midagi. Vabandasin kenasti, laksasin Härjale omamehelikult turjale ja järgmise fooritsükliga pääsesime minema. Tegelikult ikka jalad värisesid küll natuke. Ehhh, vanaks hakkame jääma, mis muud...
No comments:
Post a Comment