Sunday, July 12, 2015

Mamma lood

   

 Hiiumaa lühivisiidi lõppakordiks passis nigu sadul sea selga Margus Tabori sooloetendus "Mamma lood" Suuremõisa lossihoovis. Olime just käinud järjest kolmes peres sugulasi kollitamas ja päeva lõpuks kuulda sama mahlakat ja nüansirikaste kalambuuridega hiiu keelt veel näitleja suust oli tõeliselt värskendav.Kusjuures mina ei teadnudki, et Tabor pärit sealtsamast Suuremõisast. Lossihoovi ehtisid autentsed fotosuurendused Mamma aegsetest oludest ja olustikust, laval ilutses ballooniga gaasipliit, Spidola-raadio ja nõuka-aegse massmööbli kuldnäidised. Lugu algas aplombiga - Tabori suust veeres järjestikku kuldmune, publik - esikal suuremalt jaolt kohalikud tegelased - hirnusid kui täkunoorukid. Vahepalaks luges samuti Hiiu-päritolu näitsik omi lugusid ja mu arvates kohati ka improviseerisid Taboriga. Lõpp oli südamlik, tundus, et näitlejal endalgi tuli pisar silma - kuigi Mamma oli olnud karm ja karune, samavõrra ta tütrepoega ka armastas. Õhtul voodis lebades mõtlesin, et küllap kannaks endagi tekstiga selline etendus välja - ka minul oli oma Mamma. Ja kellel poleks olnud.
     Kui keegi veel pileteid saab - soovitan, minge vaatama!

   Pildil ajab Mamma lund Marguse autolt, et lapsuke saaks tööle sõita.

2 comments:

Maris said...

Jah, oligi suurepärane, naljakas ja südamlik etendus. Sai naerda, sai äratundmisrõõmu kogeda, kasvõi selle üle, kui palju mulle mittehiidlasena siin elatud aja jooksul külge on hakatud. Kui Margus luuletust luges, läks silm märjaks. Mis selle etenduse nii nauditavaks tegi, oli armastus.

Kuna etendus oli teatud määral ka "keeleteaduslik", siis söandan teha väikese paranduse - rahvalik väljend "nagu sadul sea seljas" tähendab midagi sobimatut; ilmselt pole linnamees siga lähedalt näinud ega kujuta seega ette, kui sobimatu on hobusele sobiv atribuut selle looma seljas. Vt ka http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=4&f1=2&m=25219&id=25219. Ütleks parem, et etendus sobis nagu rusikas silmaauku - no kõik läks täpselt pihta!

konn, lendav konn said...

Aitäh, Maris, kommenteerimast! Mulle meeldib teinekord siuksi vimkasid visata, eest taha ja tagant ette, see oli taotluslik:P