Saturday, March 19, 2016

Autovahetuse eripärad Eestis

 

  Kui eelmisel suvel Volvo mootor ootamatu üllatuse valmistas, mõtlesin, et ostan Volksu ajutiseks, nii paariks kuuks. Ajutine olek venis ja venis, aga sel nädalal hakkas juhtuma. Esmalt sebisin endale pangale maksetega võlgu jäänud kliendi Subsiku, olin õigel ajal õiges kohas ja õige inimese juures. Tuleb tunnistada, et kui Volksuga sõites oli emotsiooni nii - 5 ringis, siis Subsikuga sõita on puhas rõõm:)  Muidugi panin Volksu müüki ja silmi paitas kuulutuse esimese  päeva skoor - 167 vaatamist ning kolm telefonikõnet. Kõigi huvilistega leppisin kohtuda neljapäeval, sest ees oli tööreis Soome. Keegi tahtis osta Volksu oma ämmale, eriti pinda käis üks vene poiss, aga ma ei söendanud esmaspäeva õhtul kasimata autot talle näidata. Tulin Soomest, puhastasin salongi ja kere ning siis helistas kange keelega kodanik Soome maakoodiga. Päris kas räägin inglist või soomet, ma valisin soome. Volks oli mehele nii meeldima hakanud, et lubas homme kohale lennata, andis lennu numbri ja puha. Pidin talle lennujaama vastu minema ja siis kohe ARK-i. Eks ma natuke imestasin, aga elus juhtub ju igasuguseid asju! Paar tundi enne lubatud maandumist teatab kodanik, et ta saabub 4 tundi hiljem. No kurat temaga, aga siis on ARK kinni ja mina ka ei viitsi. Nii ütlesingi ja toimetasin oma tegemisi edasi. Kolme paiku uus kõne - mees on kohal ja tahab autot katsuda. Kuna ma paarutasin juba Subsikuga, siis võttis pisut aega autovahetus ja ka katsumine. Kuigi katsumine osutus positiivseks, ei jõudnud me ometi ARKi, need sulid panevad oma kunturi kell 4 kinni. Käisin kodanikul hotellis järel, sõites ajasime juttu ka ja tuli välja, et tegu oli puhta gentlemaniga - 20 aastat tagasi Soome kolinud Briti kodanikuga:D
ARKis kulus 15 minti, siis olid autol transiitnumbrid küljes, minul raha taskus ja me läksime lahku nagu laevad merel, mõlemad loodetavasti õnnelikud:)
     Et kõik ikka aru saaks, kui hea auto ma maha müüsin, siis eile helistasid nii vene poiss kui ämmale autot otsinud härra ja loomulikult jäid nad mõlemad pika ninaga. Mille üle nad väga kurvastasid.

    Pildil üritab gentleman iseenda käega ennast kägistada, sest avastas peale ostu armatuurlaualt tolmukübeme. Kõik lõppes siiski õnnelikult - käsi laskus taas roolirattale ja gentleman puhus tolmukübeme aknast välja.

2 comments:

Alice said...

No jah. :D See puhas rõõm oleks võinud sul juba peale Volvo surma olla kui sa poleks nii kaua mõelnud ja viivitanud.Muidugi sai õnnelikuks keegi teine ja kiidab taevani, et nii head autot pole tal olnudki.Aga nael kummi ikkagi.

konn, lendav konn said...

Subsikuga on alati puhas rõõm sõita - vahet pole, kas pisut varem või hiljem:)