Eesti film

"Klassikokkutulek" on film, mis kõnetab keskealisi ja üle keskea inimesi, minu kahekümnendates poeg liigitaks selle tõenäoliselt rämpsu hulka. Filmi on kokku kuhjatud terve plejaad keskealiste meeste muresid ja hirme, erinevaid tegevusi, kodusid, töökohti, perekondi, karaktereid. Esmapilgul võib tunduda, et tegu on lahja lurriga, aga järele mõeldes tunnen mina küll, et tegu oli äärmiselt tummise supiga, kus esindatud kogu skaala magusast  läilani, soolasest hapuni. Mehed olid küll karikatuursed, aga kurvalt. Naised olid skemaatilised, aga traagiliselt. Pandi palju matšot, tehti rumalat nalja, esines kontrollimatuid tunge ja tegevusi. Lõpuks kõik ikkagi laabus. Mehed mängisid hästi, naistele stsenaarium või režii paraku eriti võimalusi ei andnud.
Kes raputab pead ja teatab, et sellised asjad ei saa juhtuda - võin kinnitada, et juhtuvad ikka küll ja enamgi veel.Küll mitte klassikaaslastega, aga kursavendadega on pea üks-ühele läbi ja üle elatud täpselt samad situatsioonid, lollid naljad, totakad olukorrad. Ükskõik, kui korralik on hommikul portfelliga vehkides tööle tõttav pereisa või kui malbe võib tunduda ontlikult seelikuserva  sikutav pereema - meie ajudes on mingid lülitid või salasõnad, mis stimuleerituna mõnuainetest, adrenaliinist, heast sõnast, pilgust või puudutusest muudavad mehe kõndivaks spermapangaks ja korraliku koduperenaise pingul püksikummi lõdvaks, lausa olematuks. Ja usute või mitte - see toimib nii kahekümnestel, kolmekümnestel, isegi neljakümnestel, suureks üllatuseks veel ka viie-ja kuuekümnestel niimoodi!:P
     Minge vaatama! Alla neljakümne keelatud:P

Pildile on mahtunud kaks meie kursa neljast cum-laude lõpetanud poisist. Tütarlapsed olid muidugi kolmelised.  Taustal hallipäine dotsent X