Kord aastas peab ikka Baskini lavastust ka vaatama. "Tõde ehk valetamise meistriklass" Ohtu mõisas oli mitut pidi meeldejääv suveetendus. Kuna lavakujundus ja lavalised arengud olid staatilised, mõjusid hüppavad-kargavad, kisavad-arutlevad, valetavad-vigurdavad tegelaskujud seda dünaamilisemalt. Igav igatahes ei hakanud. Teater käis ka pealtvaatajate hulgas - meie kõrval istus nii 8...9 aastane poisslaps, kes emale kõva ja selge häälega terve esimese vaatuse küsimusi esitas:
"Kas see onu teab, et tema naine teise onuga magab?"
"Miks see onu peale magamist nii väsinud on?"
"Kas keppimine on sama, mis magamine?"
Vaheajal oli ema pojale ilmselt armukesepidamise üllast kunsti lähemalt selgitanud, sest teise vaatuse ajal oli lapsel küsimusi märksa vähem.
Pildil oleval noormehel on püksis ilmselt satikad, mis nõuavad tungivalt kohest sügamist, aga neiul on särgi all peidus mingi saladus. See on enesestmõistetav, et nad armukesed on!
No comments:
Post a Comment