Ma poleks midagi kirjutanud, kui tsensori karvane käsi poleks korjanud Postimehe netiversioonist viitkümmet negatiivset ja viit-kuut positiivset kommentaari presidendi intekast teemal "tulevase presidendi sünkjasmust lapsepõlv". Juhuks, kui sealt intekast on veel midagi eemaldatud, siis teatan, et Kersti istus köögis laua all ja kuulas pealt, kuidas tema vanemad koos patriootlike sugulastega arutlesid Eesti Vabariigi taastamise võimaluste üle ja kirusid nõukogude okupante. Vaene laps, ma tunnen sügavalt kaasa, et Kersti jäi helge lapsepõlveta! See selleks, isegi presidendi ametikohal võid väljendada isiklikke mõtteid ja emotsioone, aga miks korjati artikli juurest valdavalt presidendi sõnakasutust taunivad kommentaarid, sellest ma aru ei saa. Mõtte-ja sõnavabadus, maiäss, otsest sõimu ja roppusi presidendi aadressil ju polnud!
Minul oli küll helge lapsepõlv, Kersti!
Pildil minu helge lapsepõlve parim mälestus. Tagaplaanil okupantide raketid.
2 comments:
Otsin mina interneedusest Kerstikese kirjeldusi õnnetust lapsepõlvest ega leia. No mismõttes!!! Olen parerlehe tellija ja 04.10 pole sellist artiklit. No miste, kodanik Konn, siin eksitate ausaid inimesi! Pange link või vaikige igaveseks...
Aga muidu, mul oli ka õnnelik lapsepõlv. Häbi tunnistada, aga eriti tore oli pioneeriorganistsiooni poolt korraldatud suvised üritused, nagu luutremängud, seinalehe tegemiasef, rahvastepalli võistlused jms. Mina ei kahetse midagi, isegi seda punast kaelarätti, mida malevanõukogu esimehena iga päev kandma pidasin. Mida on tänapäeva nootrsoo-organisatsioonidel vastu panna!?
Aga palun . https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv
Paar päeva hiljem oli sama teema jätkulugu, mida hommikul kommenteeris taas mitukümmend inimest, enamik presidenti oponeerides, pealelõunaks oli jäänud üksnes käputäis takkakiitvaid komme. Krdi Glavlit, ma ütlen!
Post a Comment