No see oli küll viimane kord. Suure vaevaga sain asenduskaaslase teatrimajja mangutud, aga kui etenduse vaheajal poeg ettevaatlikult uuris, et kas lavastus mulle tõesti meeldib ja mina ausalt vastasin, et paras jant sihuke, siis küsis täiskohaga poeg otse:
"Aga miks me ometi juba koju ei lähe?"
Kuna abikaasast muusal oli managment dayaway (ekskjuus mai frentš), siis alustasin kaaslase mangumist ühes tütrest, läksin üle teisele, vanem poeg oli paraku ookeani taga ja nii jõudsin lõpuks lavakunstikauge, samas hobikunstnikust pojani.
Vaatasime Draamas "Tunnike rahu". Rahust oli asi muidugi kaugel-kaugel, peategelast Taavi Teplenkovi kehastuses segasid rariteetset vinüüli kuulamast tema abikaasa, armuke, Poolast (väidetavalt) pärit torumees, Poolast (kindla peale) pärit naaber, poeg Fucking Rat ja teises vaatuses häid kukkumisi esitanud naise kunagine armuke Pierre. Kui lõpuks olid kõik lahkunud (naine kujundlikult koos kohvritega), siis selgus, et vinüül viskab kohe avafraasis üle. Ikka uuesti ja uuesti.....
Samas oli puhvetis uut marki konjak, kook värske, kohv kuum ja auto sai järjekorrata "Solarise" kõhtu.
Nüüd peamisest - kuna asenduskaaslast läheb aeg--ajalt ikka vaja, registreerin lõbusaid naisi kunstielamuste nautlemiseks elavasse järjekorda! Registreerumisblankett ilmub peagi, ärge magage võimalust maha!
Pildil on grupp naisi juba ootel minu kontori eesruumis. Milline jalahoid, eriti nr.3, panite tähele?
No comments:
Post a Comment