Wednesday, March 13, 2019

Vihavahutus

 
  Mulle kingitud Garmini spordikell kukkus kuu aega tagasi pluusi selga ajades randmelt maha.
Mägedes ma ei roni, vannis kellaga ei uju, kangi ei tõsta (kuigi see kell peaks ka rajumad sporditoimingud üle elama).
Pisut pahaselt kummardusin kellale järele, sest pool aastat tagasi olin saanud Garmini esindusest ammendava seletuse, et - "ega need silikonist rihmad üle aasta vastu peagi" - ja oma naiivsuses arvasin, et küllap on taas rihm rebenenud. Sel korral olid katkenud korpuse aasad, mis rihma kinnitusi hoidsid. Tuletan meelde, et kell oli ostetud alla kahe aasta tagasi ja rihma koos kinnitustega installeeris Garmini esinduses terane noormees, kellest tuleb ka edaspidi juttu.
    Kuna ostudokument (mis sisaldas ka ohtrasõnalisi garantiilubadusi) oli vormistatud abikaasa nimele, siis paar päeva peale juhtunut läkski proua Ülemiste Euronicsi kauplusse kella garantiiks tagastama. Nüüd hakkas juhtuma.
   "See on loomulik kulumine," teatas ilma kella vaatamata tagaruumidest kutsutud spetsialist, kui kuulis, et märtsi lõpus saab toote ostust kaks aastat ja teatas lisaks, et defekteerimiseks (st. kui vaielda edasi, kas korpuse vigastus on defekt või loomulik kulumine) tuleb tasuda 15 eurot.
    Proua tuli igaks juhuks koju tagasi ja ärritunud mina otsustasin visiteerida Garmini esinduskauplust Tondi tänaval. Järgmisel päeval sattus väga eduliselt leti taga olevat just sama noormees, kes mul pool aastat tagasi rihma vahetas ja peale põgusat pilku kellale konstateeris ta, et kui kell oleks esindusest ostetud, vahetaks ta selle kohe uue vastu. Paraku see nii polnud ning vastavalt Garmini müüja soovitusele läksin sedapuhku Laki tn. Euronicsi kauplusse. Seal võeti kell pikemalt uurimata vastu, vormistati akt ja lubati peatselt ühendust võtta. Süda hüppas rõõmust ja abikaasa arvas ka, et suurel mehel on ikka teenindajatega suheldes rohkem võimu kui hapral naisel:D
    Paraku ennatlikult. 
    Läks vaid paar nädalat ja tuligi oodatud telefonikõne. Kenasti laulva häälega meeskodanik teatas, et spetsialistid tegid kindlaks, et tegu pole garantiijuhtumiga ja kui soovin tasulist remonti, siis maksab see.....170 eurot. Täpsustan - see õnnetu kinnitusaas on osa plastkorpusest ja miskipärast arvan, et pisike õnnetu plastikjunn kindlasti nii palju ei maksa. Kell muide maksis ligi 400 eurot. Hakkasin sellise meeliülendava ettepaneku peale kõõksuma ja läbi läkastuste suutsin sõbralikule noormehel teatada, et saatku see kell tootjatele tagasi, mina sellist hinda ei maksa. Mispeale teatas ärevusse sattunud noormees, et see maksab 25 eurot. Nüüd ei osanud ma enam midagi kosta ja lõpetasin kõne.
    Nagu mehed muiste, saatsin järgnevateks toiminguteks tanki abikaasa. Mina olin valmis selle õnnetu aparaadi Euronicsi tegelastele kapi veerekesele jätma, aga proua läks ja maksis kättesaamise tasuks 25 eurot, mögises natuke mitte millestki teadvate ja põhimõtteliselt kellaremondi suhtes ebakompetentsete letitöötajatega ja tuli tihkudes koju.
    Mind igatahes Euronicsi kauplustesse enam ei tõmba, uue kella ostsin Klickist.
Garmini Vivoactive HR  monitoimi-kell oli igatahes väga hea. Kuni kinnituste purunemiseni.

3 comments:

Mae said...

No a mis tost tahtagi! Saatana sigitis, vat mis see spordikell on! Unusta sport ja vii provva parem mõnda kenasse kohta, võta mull ligi ja nautige elu!
Kelladega siin jändama...

konn, lendav konn said...

No aitäh vahumulle pühkimast!:) Mis sporti ma enam, see randmevõru rohkem eluliste protsesside fikseerimiseks - no et rõõmustan südamelöökide ja enam-vähem normi mahtuvate rõhuparameetrite üle!
A Ferrariga kihutame nii kiir-kui külavaheteedel:)

Morgie said...

Parim aktiivsusmonitor - odav, veekindel, lollikindel, kestva akuga - on hoopis Mi Band 3.