Kui Kiir löriseva nina ning lõriseva hingamisega apteeki jõudis, villis apteeker parajasti punsliõli pisikestesse pudelitesse.
"Noh, isand Kiir, kust te siis sellise puuslaki saite?" uuris vana proviisor.
"No väljamaalt ikke, väljamaalt," kurtis rätsepa poeg nohuse häälega. "Ma tahaks nohutilku, kurgutabletti, palavikku ning vererõhku mõõta."
"Seda ikka saab," lohutas apteeker ja ladus letile erinevaid pudelikesi ning tablettide pakendeid ning läks tagaruumi vererõhumansetti otsima.
Kui ta mõne minuti pärast naases, oli Kiir jõudnud igast pakendist ühe tableti manustada ning ka ninast tilkus sinna pihustatud ravimit tõbise ülahuulele.
"Ma pidin ju proovima, kas ravimist ka kasu on!" õigustas Kiir proviisori küsiva pilgu peale. "Aga ei aidand siin miski. Kes haige on, see haigeks jääb. Mina ei maksa millegi eest."
Vana apteeker nuuskas nina, vaatas minevakakerdavale Kiirele pikalt järele, sülitas ebaprofessionaalselt põrandale ning tabletikuhja kämblaga prügikasti tõmmates pobises:
"Et sa sinna väljamaale tagasi kobiksid. Koos oma tõbedega."
Pildil Paunvere apteegi tagaruum.
2 comments:
Ma`i tea, kas olen kah süüdi, käisin ju hiljuti väljamaal, aga no tõesti- püsi kodus, ära hinga kellegi peale (ja vastupidi), ja sa elad kaua ja igavalt. Aga see Covir-19 paanika paneb muidugi kõva paugu turismisektorile.
Aga kui see kõik jälle läbi on, kuidas me oma puhkust saame veeta ehk kui palju reisifirmasid veel alles on...
Sa käisid vist mingi kuu aega tagasi?
Aga koomilised on mu arust need tegelased, kes veel peale karantiini väljakuulutamist üritasid end Itaaliasse pressida. Mul tuleb üks töömees homme sealtkandist - vähemalt nädala jagu teda tööle ei luba! Ma olen ju ka eakas ikkagi!:D
Turismisektorile on veebruar mõjunud masendavalt, hotellid ka meil kolmveerandtühjad - ees terendavad sundpuhkused ja koondamised.
Post a Comment