Malev

     

 Nagu mu teletupsust tütar ütleb - televisoon on illusioon. Mäletan kuidas vanaisa-vanaema sättisid end mustvalge teleka ettte pinkidele istuma, nende taha kogunes noorem pere toolidel ja siis vahiti udupilti "Mis Koosta peres uudist?"  Eile vaatasin mina (nüüdseks juba ka vanaisa) harivat ja huvitavat saadet "Armastuse malev" ning meelde tulid armsad tudengiaastad, mil suved sai veedetud Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas. Kui esimene maleva-aasta välja arvata, siis ülejäänud neli olin ise otsustajate hulgas, otsekoheselt öeldes - rühma staabi liige:) Oli siuke kolmikvõim nagu komandör-komissar-meister. Mina olin oma õpitavast erialast tingitult rühma tootmiskomandör ehk meister. Poisina olin käinud isal abiks suvila vundamenti valamas ning terrassiks paekive ladumas, keskas töötasin kaks suvevaheaega saekaatris, staabeldasin materjale. Ega te ometi arvanud, et poissi teravate elamuste ligi lasti?! Ja siis tuleb majandi ehitusülemus, pistab mulle projekti pihku ja ütleb: "Seie saagu....söödaveski!" No eks ma pool kursust olin juba mingit ehitusteooriat õppinud ja Arvo Veski "Ehitustööd" oli kah kaasas. Märkisin teljed maha, kohalik kopp kaevas kraavid ja hakkasime saalungeid ehitama. Siis tuli ehitusülemus ja küsis, et milleks puitu raiskate, valage lihtsalt kraavid täis. No me siis raiskasime betooni:) Igatahes kuigi teljed ei saanud paika päris täpselt ja hoone põhiplaan moodustas ristküliku asemel pigem rombi (katuseeterniidist on näha), seisab hoone siiani ja eelmisel suvel oli veel kasutusel. Siis ehitasime küüni, milleks tuli koorida pinnas, valada lintvundament, ajada püsti postid, paigaldada fermid ning katta katus eterniidiga. Aastate jooksul oli muidugi ka lihtsamaid töid - kartulihoidja ventileeritav betoonpõrand, sigala katus ja maalritööd, sõnnikuplatsid ja igast müüriladumist. 

    Selle pika joruga tahan öelda, et ega meist keegi ehitada osanud, aga otseselt peale valmimist pikalilükkamist ükski meie objekt ka ei vajanud. Aga ehitasid ju tulevaste inseneride kõrval ka pedagoogid, lauljannad, elektroonikud, näitlejad, keemikud, toiduainete tehnoloogid, õkonomistid ja raamatupidajad.

   Nüüd vaatan noori inimesi talumaja meistri juhendamisel renoveerimas ja mõtlen, kas meie maleva-aastatest oleks olnud võimalik seriaali teha. Kuigi laulusõnad teavad, et "malevas ei ole muud - litsid, pätid, joodikud", siis minu piitsa all rabati ikkagi eelkõige tööd teha. Muidugi tehti ka igast koerust, moodustusid paarikesed, ööune asemel lainetasid tekid ja määrdusid linad-madratsid. Oh oleks meil olnud need kärjed-värgid:D  Deitima ka keegi ei saatnud...

   Lõpetuseks - mulle tegelt meeldis, kui kogu rühm nagu üks mees loodri vastu tõusis, aga paraku ma tean, et televisioon on vaid illusioon:)

   Pildil udused tootmiskomandörid võtte ootel.