Laupäeval kutsus Peeter metsasünnipäevale. Kõik oli nagu ikka - palju tundmatuid inimesi, lõkkeving, hõõgvel söed ja üks sõbralik labrador.
Lisaks materiaalsele ja maitsvale sai sünnipäevalaps minu loomevaramust sooja südamega kirjutet õnnitluse:
Õnne-tervist
Palju lilli
Porgandit
Ja pikka tilli
Ega vist järgmisel aastal kutset oodata tasu...
3 comments:
Kes sellise luuletuse peale solvub, pole sõber ega kedagi. Labradorist oleks kahju mdg.
Aasta tagasi oli koerikuid kohe mitu:)
Tegelt on siuke metsakogunemine aasta alguses väga värskendav!
Koerte synnipäevad on yldiselt toredad.
(Nali naljaks, meie elajas on jaanuaris syndinud ja me peame seda meeles.)
Post a Comment