Lugesin ühe soojaga läbi, tabelite ja graafikute uurimine jäägu hilisemaks. Kui autoril on kasvõi kümnendiku jagu õigus toodud faktides, siis meie lastelastelastel enam seda maailma pole. Ehk saabub lõpp varemgi. Ja mida selle vältimiseks tehakse - ässitatakse kilekoti asemel kasutama korduvkasutatavaid riidest või paberkotte, mis autori sõnul on 43 korda keskkonnale kahjulikum! Täiesti uue vaate saab raamatus toodut uskudes pandeemia-kampaania...Mina oma pensionäri-kintsu küll kellelegi järada ei anna!!!
Lugege kõik!
5 comments:
Ta võib öelda riidest kottide kohta mida tahes, aga ma olen ikkagi kõigutamatul arvamusel, et kui ma õmblen omale poekoti vanadest teksadest, siis ma olen oluliselt rohelisem, kui kilekoti-inimesed. Paberkotid on jah jube raiskamine, korduvkasutada neid eriti ei anna, rebenevad kergesti, märga ei kannata ja üldse. Las puud kasvavad, vähemalt poekottide osas küll. Aga riidematerjali kohta - poekotid on ikka väga väike osa inimeste kangaraiskamisest. Väga väike. Kaltsu(ehk moe-)tööstus on üks ütlemata jube asi.
Jah, moetööstusest on ka üsna jube jutt. Ma kasutan ühte kilekotti kuniks augud sees (neli-viis poeskäiku) ja hiljem läheb see kott prahiämbri täiteks, kuhu nkn kilekott läheks.
Autor ei ole absoluutselt kliimapöördeliste tegevuste vastane, lihtsalt tema arvates enam lahendusi polegi ning need pisikesed igamehe lükked ei paranda üldist olukorda karvavõrdki.
Lahendus on meile juba väga lähedal - veel paar suuremat sõda, ja siis on nafta kättesaadav ainult mõnele perekonnale. Ja nemadki ei saa seda kaua nautida, sest naftal toimivad systeemid ja tugistruktuurid asuvad reeglina väga suurel maa-alal laiali ja kriisiolukorras ei suuda yksteist toetada. Seega on tark õppida mudast rauda tegema, ketrama ja lammaid ning hobeseid kasvatama. Kuskil linnadest väga kaugel, et mitte näljaste masside poolt ära söödud saada.
Võtan vastu avaldusi Kabli Sõjakommuuni astumiseks!
Kabli on ju näljaste pealinlaste tunniajase tormijooksu kaugusel, teil läheb raskeks...
Post a Comment