Käisime eile vana sõbra ja kursavennaga einestamas. Helistasime seltskonna elavdamise mõttes kooliõdedele-vendadele - keegi ei vastanud. Nüüd siis kamraad telefoneeris ja andis ülevaate:
1.Kursavend, endine rahvusvahelise suurfirma nõukogu esimees, oli olnud eile golfiväljakul. Teadsime ta kohati maaniaks muutuvast hobist, aga mitte seda, et veel vastu talve käiakse palle peksmas. Olla kurtnud, et ei jaksa enam kepikotte tarida. Sõbraga arutledes jõudsime otsusele, et kursavenda saab aidata - moodustame tiimi caddy vedamiseks. Kahekesi - kui üks ei jaksa, veab teine. Aga võime ka kahekesi korraga kepikotti sikutada. Kui jõudu rohkem, siis üks hüppab teisele selga ning kolmas suunab siis kannuste ning kolmeharulise piitsaga!
2.Kursaõde nii rahvusvaheline pole - olla asendanud ettevõtte finantsjuhi ameti telefonimüügi agendi tööga. Pidavat hästi müüma. Arutlesimegi siis, et mida üksik lastetu vanapreili selle teenitud rahahunnikuga teeb. Otsustasime härjal sarvist haarata ning järgmisel kohtumisel uurida, et kes vanapreilit matab - muidugi eesmärgiga ennast pärijate ringi sokutada. Muide - keegi hüperrikkur olla öelnud, et kui tal surres kasvõi üks dollar alles jääb, on elu valesti elatud - kõik teenitu tuleks elu jooksul ära kulutada. Võtsime plaani samuti miljonäri elumotot järgida.
Illustreerival pildil ilmekas näide, mis võib juhtuda, kui liigkauaks kohvikusse jaurama jääda. Pildil olev isik pole kuidagi seotud minu, tekstis iseloomustatud kursavenna ega -õega!
No comments:
Post a Comment