Askeldame taas Harjumaa ühes hooldekodus märgruume ehitada. Hoone on vana, tööd jätkub. Kohalikud elanikud pole üksnes vanaduspatsiendid (öeldakse küll vist "kliendid"), leidub ka viisakalt öeldes täisjõus häiritud meeskodanikke. Nood jalutavad mööda koridore, kondavad põlispargi puude all, küsivad viisakalt suitsu ning teinekord pakuvad töömeestele ka abikätt millegi tassimisel. Küsisin juhatajalt, kas nonde asukate abispakkumisi võib vastu võtta ja sain positiivse vastuse. Eile objektil oli Haimar* naksti auto juures hakkamas, et kas on midagi tuppa tassida. No ei olnud. Tänas viisakalt, soovis head päeva ning jäi mõõdukal kaugusel jalalt-jalale tammuma, ise midagi omaette pomisedes.
Istusin juhatajanna kabinetis, lonksasin lahja kohvi ja kiitsin Haimarit,* et tubli ja abivalmis, mille peale juhatajaproua pööras pilgu lakke, pööritas silmi ning teatas siis, et paar päeva tagasi oli see tubli mees seina küljest radiaatori maha kiskunud, tekitades suuremat sorti veeavarii ning lisaks vetsus valamu katki peksnud.
Soovitasin samas ööbivatel meestel toauks lukus hoida nii öösel kui päeval:)
*nägu udustatud, nimi tundmatuseni muudetud.
1 comment:
Äkki eelmise sajandi lõpp või midagi sinna kanti.
"No miks see armas memmeke siin istub?"
Korduv küsimus Harku vangla territooriumil, kuni ükskord keegi ka vastas.
Peale vastust olid ka toidujäätmeid ära vedaval autojuhil kõik kaubiku uksed ja aknad kinni.
Post a Comment