Oktoober on minu jaoks must kuu lähedaste surmade poolest. Paar nädalat tagasi lisandus Artur ja täna sain ehmatusega teada hea blogisõbra Emmeliina lahkumisest - talle sõitis valgustatud ülekäigurajal otsa autojuht, kes peale avariid sündmuskohalt põgenes. Liina suri mõned tunnid hiljem haiglas. Lahkunu alustas blogimisega teistes keskkondades veel enne mind, blogspotiga liitus aastal 2008. Seeniorblogijana oli ta äärmiselt kultuuri-ning eluhuviline - ei pidanud paljuks tulla Tallinna minu raamatute lõbusale esitlusele, võttis veel sõbrannagi kaasa. Kommentaariumis oli tore tema lahkeid ja toetavaid kommentaare lugeda ning ta tema blogipostitusest õhkus ikka elujanu ning heatahtlikkust. Ning kuidas ta tundis muret ja hoolitses oma vana ema eest....
Puhka rahus, Liina!
Sängitasime täna poegadega Arturi kodukuudi kõrvale, poeg süütas 14 küünalt.
3 comments:
Ma olen sõnatu. Kurb. Tänan, et teada andsid.
Nii kurb, kuidas hetkega võib elulõng katkeda. Olen Emmeliinaga ka päriselus mitu korda kohtunud ja alati tema elurõõmu ja kultuurilembust imetlenud.
Nagu kirjutab Virumaa Teataja, siis see autojuht, kes lahkus pärast otsasõitu sündmuskohalt, andis enda üles alles järgmisel päeval. Ilmselt oli purjus.
Nii lõpmatult kurb. Olen ta lugeja olnud fotojahi päevilt, kuigi kunagi kokku pole saanud. Aga ikka on kaotusvalu ja kurbus sees.
Post a Comment