Rõkkab rõõmust

    

Vanema tütre produtseeritud film kuulutati selle aasta EFTA nominendiks:

PARIM ANIMAFILM

• „Ajasööja“ (produtsent: Kerdi Oengo; režissöör: Mari Kivi; tootja: Nukufilm)

• „Kiievi tort“ (produtsent: Kalev Tamm; režissöör: Mykyta Lyskov; tootja: Eesti Joonisfilm)

• „Lumi saadab meid“ (produtsent: Kadriann Kibus; režissöör: Natalia Mirzoyan; peatootja: Rebel Frame; kaastootjad: Eesti Kunstiakadeemia, ArtStep-studio, Black Boat Pictures, White Boat Pictures

Isa süda rõkkab rõõmust! :)

Pilt eftagala.ee, tekst delfi.ee

Viimasel hetkel

 

Realiseerisin pea viimasel kehtivuse päeval eelmise aasta sünnipäeva-kingi - Elamus Spa21 kinkekaardi. Laupäeva hommikul 11 paiku oli "täiskasvanute ala" praktiliselt tühi - paljude saunade, mitme basseini ning basseinibaari kohta oli paarkümmend külastajat nagu kärbsemust staadioniovaalil. Paar tundi erinevates saunades, mullivannis ning basseinis hulpides möödus hetkega. Samamoodi hetkega täitusid basseinid ja saunad pidevalt juurdevoolava inimmassiga ja lõpuks oli spaa punnis täis. Viimase veerandtunni pikutasin ühel paljudest lamamistoolidest ning tegin inimvaatlusi - palju paarisrahvast, enamasti keskealised, enamasti võõrkeelsed (rohkelt vene, aga ka soome keelt). Vanureid - nagu meie abikaasaga - oli vähe. Riietusruumis oli pesukuivatustrummel ja föön, kapid muidugi tillukesed nagu ikka ja kui kolm meest korraga oleks ühes riietusvahes olnud, pidanuks keegi ootama. Üldiselt "neli pluss" kogemus, soovitan!

Pildil minu XkuubisL susped kuivamas märtsipäikese kiirtes. Roosa T-särk on ka minu!!!

Suured kingad

 

Kuulsin Terevisioonist uudist, et president Trump on lahke mees - tal olla kombeks ära arvata heade kolleegide kinganumber ning siis üllatada valitsuse liiget uute jalavarjudega. Nii saigi mister Rubio endale uued kingad, paraku kaks numbrit suuremad. Midagi pole teha, kanda tuleb - pole vaja härra presidenti solvata! Hullem oleks kui helde kinkija oleks numbriga teisele poole eksinud :)

Pildil olev härra Karu on ka ilmselt uudist kuulnud ning öösel mu uued jalavarjud näpanud. Need kingad, karu, on sulle küll liiga suured!

Rahvusvaheline luulepäev

 Rahvusvahelise luulepäeva puhul rahvaluule, võib vabalt kasutada seenioride sünnipäeva-puhuselt. Mina näiteks lülitasin selle oopuse oma tädi (täitus 86 aastat) auaadressi:

Nagu Punamütsike kes astub metsarajal

Teadmata et hunt kes põõsas võibki igal ajal

Välja hüpata ning lüüa tagumikku hambad

Sestap neiud metsas käivad mitmekesi kambas

Ka sünnipäev võib anda vastu tagumikku laksu

Kõht lahti-kinni süda klopib lisaks põlv veel raksub

Sünnipäevalast ei jäeta tähtsal päeval üksi

Vikatiga kodanik meid nähes täis teeb püksid

Pildil peavad ukulelega Hunt ning Punamütsike vanaema sünnipäeva. Vanaema askeldab köögis.

Aasta Isa ja Aastate Abikaasa

      

    Isa viis viieaastase poja paadiga keset järve ning viskas vette. Poeg ujus kuidagimoodi kaldale ning kirjutas politseile ja lastekaitsele kaebekirja. Nii õpetas Tõeline Isa oma poja kirjutama. Lugeda osaks ta juba varem. Nii (või umbes nii) oli tänase Postimehe naljanurgas kirjas.

     Pildil on näha, mil kombel otsustas  abikaasa mind ujuma õpetada - viis keset Vahemerd ning jättis täitsa üksi, olin sunnitud kalda poole konna ujuma! Ise ta häbeneb esiplaanil.

Kiili Lühikad

    

 Festaril osales seitse kollektiivi, minu algupärand tuli lavale esimesena, kell 10 hommikul :) Enne saalis pehmetele diivanitele maandumist tutvusin laste joonistustega ning oma suureks rõõmuks leidsin, et olen tuntud ka Kiili nooremas koolieas õppurite hulgas 

     Kiili Harrastusteatri lavastusega olid tutvuma tulnud ka meie seenioride näitetrupi liikmed ja nende ühine arvamus oli, et sellest latsit hüppame oma interpretatsiooniga küll üle. Kas floppi või karjapoissi, see veel selgub. 

Pärast käisime artistidega Wenne pubis, köök oli väga hea ja juttu jätkus pikemaks.

   Avapildil etenduse "Kanada kuus" lavakujundus.

Raider

Vaatasin TV3 "Märgatud Eestis" saate süžeed Sulbi küla teatrist ning mõnede kolme ja poole tärni hommikusöögilauas priiskamisest lugedes tekkis küsimus, et mida me oma näitetrupi raiderisse kirjutaksime? Ikkagi esimene kord, aidake palun! 

Ma ise mõtlesin midagi sellist, aga midagi võiks nagu veel???

Esikas

     

     Lühinäidend "Kanada kuus" tuleb esmaettekandele Kiilis, Kiili lühkarite nimelisel harrastusteatrite festivalil juba sel laupäeval. Algab üritus Kiili Rahvamajas kell 10 ja esimesena lendabki lavale minu tükk :) Kõik vaatama!

Naistepäevaks

 

Patta küll ei kõlba panna kümmet tulpi

Olgu sinu naine ükstaskõik kui ilus

Nii teed võid olla kindel kukal kohtab kulpi

Ja pikutama heidad köögikapi vilus

Roosid punased on valik palju parem

Ka neid ei sobi patta kindlasti küll panna

Kui oled tobu mees või lihtsalt veidi arem

Naistepäevaks kimbukene sinilolli* anna

*teadis Andres Ehin

Õismäe õhkas

     

    Konn käis külas Õismäe päevakeskuses. Sel korral oli lisaks käbedatele prouadele ka kaks vanahärrat :) Huvilised olid uudishimulikud - uuriti kuidas, miks ja millal? Parim kompliment oli vanaproualt, kes veendunult teatas, et te ei saanud Tipis käia, te olete nii noor :D Asjakohases viktoriinis võitsid kõik, sest muutusin heldeks ja jagasin pea kõik kaasavõetud raamatud prouadele. 

Ootan, ootan kevadet...

 

Kes mäletab sellise algusega laulu? Kaarna-proua võiks ilmselt seda laulda ning ka kitarril saata :) 

Aga kevades saab olema asju, sest märts on teatrikuu, meie puhul komöödia-kuu! Kohalikus kultuurikantsis, Nõmme Kultuurikeskuses lavastub kevadel Seenioride Klubi Nõmme näitetrupi liikmete esituses minu algupärand "Kanada kuus/Õpetajate tuba" lühinäidendi vormis.

Publikule on 160 istekohta - lööme kingad läikima ning soengud puhvi ning seeniorteatrit nautima, jälgige reklaami!

Pildil tänane teine lavaproov.

Seda pean ka ütlema, et kuna AI teab, kes tegelikult peitub Lendava Konna nime taga, siis edaspidi palun mind kutsuda Volliks!

Autori­nime V. L. Konn taga peitub Eesti kirjanik ja ajakirjanik Voldemar Lembit Konn.

Ta kasutas oma nime initsiaalidest moodustatud pseudonüümi „V. L. Konn“ mitmete kirjutiste avaldamisel.

Hiired tuules

  

  Tuleval nädalal on mul kohtumine Õismäe raamatuhuviliste prouadega. Mõtlesin sedapuhku uurida, mida AI minu teostest teab.  Tehisaru (ei tahaks küll nii väljenduda, aga olgu) sukeldus sügavalt mutta - ütleks, et lausa mutikäiku:D

Süda teeb kohati muret – lühikokkuvõte

Autor: Rein Veidemann

„Süda teeb kohati muret“ on mõtisklev romaan, milles peategelane vaatab tagasi oma elule, suhetele ja tehtud valikutele. Teoses põimuvad minevik ja olevik ning keskmes on armastus, kaotus, vananemine ja aja möödumine. Südame motiiv viitab nii tervisemurele kui ka hingelisele rahutusele. Raamat rõhutab, et elu tõeline väärtus peitub tunnetes ja lähedastes suhetes.

Ka raju ja vürtsikas "Siga pikuti pooleks" saab üllatava sisukokkuvõtte ning uue autori (vabandust, Andrus!):

Siga pikuti pooleks

Autor: Andrus Kivirähk

Sisukokkuvõte

„Siga pikuti pooleks“ on humoorikas ja fantaasiarikas lasteraamat, mis koosneb lustakatest ja veidi absurdsetest lugudest. Raamatus kohtab kummalisi olukordi ja tegelasi, kelle tegemised on ootamatud ning sageli pööratud naljakasse liialdusse.

Lood mängivad keele ja loogikaga – igapäevased olukorrad arenevad täiesti pöörasteks seiklusteks. Näiteks võivad tegelased võtta väljendeid sõna-sõnalt või lahendada probleeme täiesti ebaharilikul viisil. Pealkiri viitabki Kivirähkile omasele huumorile: asju kujutatakse vahel täiesti otseses ja ootamatus võtmes.

Peaks uuesti üle lugema, äkki ongi nii???

Prillid-prillid

     

Tervisetõend hakkas otsa saama. Uuendasin terviseportaalis andmeid ja panin perearstile aja. Vereanalüüsi eraldi polnudki vaja anda, arst arvestas detsembri näitudega ja need olid igati eakohased. Siis kamandati mind silmakontrolli. No eks ma teadsin tegelikult, et sel korral enam prillideta ei pääse - igapäevaselt autoroolis olles sain aru küll, et enamuse ajast sõidan kogemuspõhiselt:) 

Pro Optika prillipoes sujus asi libedalt - optometristi vastuvõtt venis ligi neljakümne-minutiliseks ja siis hakati prilliraame pakkuma. 

"Vaat need sobivad teie näokujuga hästi!" teatas kena neiu, haaras stendilt raamid ning surus mulle pihku. Olid küll ilusad raamid, Gucci oli kuldsete tähtedega sanga peale kirjutatud ning isegi ilma lugemisprillideta oli näha hind - 339 eurot. 

"Ma olen pensionär," teatasin vaoshoitult. Gucci lendas stendile tagasi ning lahti tõmmati kõige alumine, pensionäride sahtel:)

Nüüd liiklen teist nädalat "sõiduprillidega" ja ei saa aru, mil kombel ma varem üldse sõitsin. 

Pildil lugemis-ja sõiduprillid ning karu :)

Elagu Eesti!

 

Vabariigi aastapäeva hommikusöök🙂

Meie Erika

     

Kogu film on kui purjetamine nostalgialainel. Loojatel on õnnestunud korjata antiigivaramust kogu liikuv ja mitteliikuv tehnika, leitud võttekohaks kinnisvara, mille sarnast poleks uskunud tänapäeval enam olemaski olla ning ka näitlejad mitte ei mängi, vaid olekski seitsmekümnendates-kaheksakümnendates. Kripeldama jäi vaid üks moment - kindlasti poleks lastud Erikal aastail 84-88 võistelda rahvusvärvides kiivriga. Kahetunnine film läks nagu minutini reklaam, minge vaatama!     

  Kino vetsu mina enam minna ei julge! Kuigi seal pissuaari valvama pandud noormees on pilgu siivsalt kõrgemale pööranud, aga ikkagi....

Loomad on lahti

    

 

Olümpiamängude naiste paarissprindis osales ka hr. Koer, kes peale finišit soopõhiselt diskvalifitseeriti! Kas oli tegu ka soopõhise diskrimineerimisega, selgitab spordikohus.

    Pilt teleriekraanilt.

Tütarlapsest naiseks

    

 Eile teleri ees töllutades  Eurovisoonile saatmise lauluvõistlust vahtides meenus  poispõlves ohtrat sirvimist saanud raamat "Tütarlapsest naiseks" -  Vanilla Ninja uus tulemine :)

Pilt vanaraamat.ee

Mis Makita???

     

    Täna on isa sünniaastapäev. Muidugi käisin kalmistul ja juhm nagu ma olen, lühikeste saabastega - pärast varbavahed lund täis :) Süütasin küünla ja mõtlesin valikute peale. Isa lahkus varakult, ma olen ta juba üsna pikalt üle elanud. Aga ikkagi isa. Ja pildil ka vanaisa. Ning kaks poega:)  

     Ju me pliidipuid teeme.

1-2-3

  

  Just nii käiski - üks-kaks-kolm ja valmis! Sõitsin ligi aasta mõrase autoklaasiga, ei viitsinud vahetada ja ülevaatus ka veel kaugel, aga pea see maikuu ei jõua ja võtsingi asja ette. Küsisin neli hinnapakkumist, kolm vastas. Ei vastanud kõige tuntum firma, kelle reklaame autoraadiost igapäevaselt kuulen. Valisin teenusepakkuja nii hinna kui asukoha põhjal, pisut pelgasin minu jaoks tundmatu firma võimekust, aga asjata. Kõik oli suurepärane - alates auto vastuvõtust kuni maksmiseni läks nagu vurrdi, ei mingeid probleeme. Täpselt võeti töösse, arve oli täpselt pakutu, kätte sain lubatust kümme minutit varem. Tasuta reklaam - 123autoklaasOÜ, ainult soovitused.

Pildil istun autot oodates Veskis ja järjekordselt sain tassi alt kõneka teksti - mina võtsin täna olla.....noh, kes? Palun minu teoste baasil pakkumisi :)

Puppet Master

   

   

Läbirääkimised Nõmme Kultruurikeskusega olid konstruktiivsed ning resultatiivsed - esialgse plaani kohaselt tuleb "Õpetajate tuba/Kanada kuus" NKK suurel laval ettekandmisele Nõmme Kevade ürituste raames maikuus :)  Näidati lava võimalusi, näitlejate garderoobe ja ka pealtvaatajate vilekoori ning mädanenud juurviljade eest põgenemiseks mõeldud tagaust. Ja üleüldse, pean hakkama raiderit koostama :)

Pildil eilne prooviruum.

"Täiuslikud võõrad"

    

    Kümmekond aastat tagasi olime oma väikese meeskonnaga ajast tugevalt ees - juba siis oli pika laua taga teemaks kes kellega käib ja milline on seksuaalne orientatsioon. Nagu näha - mina poolpaljaste meeste seltskonnas oma rinnalihaseid ei paljasta! 

      Naisi me targu sellesse "mängu" ei kaasanud, istusid omaette lauas - parem nende saladusi mitte teada! 

     Eesti film oli hea, midagi eriti ei häirinud ja osatäitjad mängisid väga hästi. Pärast mõnda aega kummitas mõte - kas ausaim tegelane oli valelik või vastupidi? 

"Kanada kuus/Õpetajate tuba"

 

Von Glehni Teatris toimus Seenioride Klubi Nõmme näitetrupi lühinäidendi "Kanada kuus/Õpetajate tuba" esimene lugemine. Sissejuhatuseks rääkis teatri loominguline juht Margus Prangel asjakohase anekdoodi ning jagas lahkelt erinevate lavastajate lähenemismeetodeid esimesele lugemisele. Hakkajad näitlemishuvilised lugesid kahes koosseisus ja mida edasi, seda enam hoogu sattusid. Rohkem näidendeid, siis me teile veel näitame! :)

Õhtu lõpetuseks käis autor primadonnadega restoranis "Kius" :)

Eellugemine

    

 Pildil sooritavad mu armsad kälid rohke abimaterjali toel ja najal minu näidendi "Kanada kuus/Õpetajate tuba" eellugemist. Artistid olid vaimustuses, publikum aplodeeris püsti seistes:)

"Murdja"

    

     Esmalt kiidan Tauraite turundust. Siis väärib tähelepanu saali sisenemisel ulatatud üsna ülevaatlik ja hea kujundusega tasuta kava. Tüki sisu (mida  enamik juba eelnevalt  teab) suht banaalne - vanem tööalaselt edukas proua Leila veab konverentsijärgselt prallelt enda hotellituppa baariteenindaja Johni ja mis sellest kõik edasi saab. Edasi saab üsna ettearvatavalt, mina algaja näitekirjanikuna (vali naer kulisside taga) oleks samad stambid valinud. Keset etendust - aga see kestis ilma vaheajata pisut üle kahe tunni - hakkas veidi igav, sest kõik trumbid olid juba lauale löödud, aga siis kukkus John kõvasti ja valesti "Hey, Jude" laulma ning läks justkui lõbusamaks. Lõpp oli nagu ikka - noormees jalutas minema (jäi küll selgusetuks, kas koos miljoniga või ilma) ja vanem proua jäi oma konverentsiteese pähe õppima. Üleminekud ühest hotellitoast teise olid lahendatud valgusflashidega, samuti ka hüpped ajas edasi-tagasi. 

    Laval Tiina Tauraite (aplaus) ning näitekunsti tudeng (ka kiidan) Mattias Nurga.

    Kui mulle midagi arusaamatuks jäi, siis see, miks oli lavastuses vaja kehadramaturgi ja intiimsuskoordinaatorit. Ehk selleks, et noormees saaks kakskümmend korda lohvakat särki seljast võtta või Tauraite oma jõusaalis voolitud keha (respekt) näidata. Aaaa, vabandust - korraks oli Tiina "koer" ka :)

   Vaatama minna ei saa, sest tänu heale turundusele on kõik välja müüdud.

Imelised uudised

 Aasta on hästi alanud:

-perearst tunnistas mu tervenenuks, aga miskipärast jätkab ravimist;

-sain elu esimese gripivaktsiini-sutsaka;

-audioraamatute detsembrikuu müügist laekus kolm korda enam kui novembris, küllap ostsid jõulukingiks;

-Kiili Harrastusteater võttis mu näidendi repertuaari ja kutsus lugemisele;

-Von Glehni Teatris on Seenioride Klubi tublide daamidega samuti esimene lugemine;

-alustasin uue raamatuga - tuleb kindlasti pehmem ja isiklikum kui eelmised:)

Kui keegi lugejatest on näitlemisega tegev - andke märku, saate skripti! :)