Roosa ja roheline

 Kuum varasuvine pühapäev Jõesuu Lounge´s - antipaste ja värvilised kokteilid.
Suur terrass, merevaade, kerge tuuleke ning meeldivalt vähene seltskond.

My daughter goes to Hollywood

 

    Olgu selle Nolanstrassega kuidas on, minu tütar jäeti igatahes ellu, valiti põgenejate punti. Aga ta siis jooksis, blondid juuksed lehvimas. Tütre esmamuljed positiivsed, show goes on ja kui film meie kinodesse jõuab, võtan seansile binokli kaasa, igatahes!

 

Aruanne firma suvepäevadest

   

  Kui oli piisavalt söödud-joodud, Iklast abimaterjale toodud, jälle söödud-joodud, mitmesuguseid murumänge mängitud, märki lastud, põõsasse kustud, kukutud ja tõustud, hommikul ärgates naaberrahva keeles mitmekordselt lubatud, et enam kunagi ei joo - siis EMO-st läbi käidud ja kipsis käega nurka norutama jäädud teadmisega, et homse töö teeb sinu eest ära keegi teine, siis....täiendame järgmise aasta suvepäevi pildil oleva turvavarustusega!
    Aga muidu oli tore. Kuuri jäi ühe osalise motikas (gaasitross viskas traadid välja) ja kartulikotitäis Lätis pärit taarat.
   Kuidas sinu firma suvepäevadel on läinud?

Liblikate Vabariik

Nii OKO

   

    Näljane neljabaõhta Haabneeme OKOrestos - slowfastfood mekkis hästi. Pildil askeldavad abikaasa haprad käed kohaburgeri kallal. Minu põdrahakklihavorm savipotis oli juba nii inetult songitud, et ei kannatanud üles võtta.
   Muidu oli siuke õhtune laisk olemine - umbes nagu Kreeka tavernas, ainult rahvast hulkus mööda randa märksa rohkem.
   Õhtu lõpuks sain teada, et tütar kaitses magistri priske pee....., eeee B peale. No sestap õhtusöök nii hea maitseski!

Nolanstrasse

   

Tuleb-ei tule, tuleb- ei tule? Kui tuleb, hakkan hommikukohvile sõitma üle ringtee, sest ka tavalisel hommikul on Peterburi suunalt tulles magistraalile pööre nii mõnigi kord umbes. Mina igapäevaseks liikluseks Nolanstrasset ei kasuta, aga abikaasa küll. Millal tema filmivõtete teokssaamise puhul ärkama hakkab, ei taha mõeldagi.
    Ma saan aru, et päälinnast kaugemal resideeruvaid kodanikke teema ei koti, aga meil, Eestimaa parematel poegadel-tütardel, võtab küll südame põksuma!
   
   Et oleks arusaadav, miks ma igapäevaselt nii tarka juttu ajan, presenteerin dopingut, millega abikaasa mind õhtusöögijärgselt kostitab.

Lammutamise oskustööline

 

    Esimest korda elus esitasin törri (milline jube nimetus!) andmeid lisanduva töölise kohta. Selgituseks - mul on nii vana firma ja nii firmatruud mehed, et kõik olid tööl juba sel ajal, kui Vanemuine kannelt mängis. Ega seal midagi keerulist pole, aga neiukesed-kuldajud, törri ametinimestike koostajas - mis pergeli pärast te olete välja munenud abitöölisele (tassib prahti ja materjale, teibib põrandaid, pühib rämpsu kokku ja ajab prahikotti) ametinimetuseks "lammutamise oskustööline?" Samas oskustööliste realt ei leia näiteks plaatijaid, ilmselgelt on need oskustöölised "ehitusviimistlejate" real.
    Iga ettevõtja peab aeg-ajalt riigiga suhtlema ja mina olen kindlalt selle poolt, et nalja peab saama pariteetselt - nagu riik minuga, nii mina riigiga. Aga mis nalja ma täpsemalt törriga teen, seda peab veel mõtlema!

   Pildil demonteerivad kolm lammutamise oskustöölist amortiseerunud kõrghotelli, taamal Tallinna vanalinn.