Thursday, May 28, 2015
Poegadega kinos
Aeg-ajalt veedan ma kultuurselt aega, seekord siis poegadega. Ajateenija lubas rühmaülem paar päeva enne demblit linnaloale ja vanema poja lubas abikaasa:P
"Mad Maxi" vaatasin viimati videomakilt ja kui õigesti mäletan, siis must-valgena. Meelde jäi tokerjas koerarajakas, kellega Max sõbralikult oma viimset koeratoidu-konservi jagas.
Seekordset vaatasin puhtalt ühe sünnitusmasina pikkade jalgade pärast, pealegi oli too veel blondiin ka.
Mis teha, on selline fetiš!
Pildil on midagi kirjutatud pidurite kohta. Ma arvan, et selliste jalgade juures pidurdaks ilma kirjaliku korraldusetagi!
Monday, May 11, 2015
Dembel
Mu poeg on Ded ja kohe tuleb dembel. Lugesin Postimehest, et saab Sõdur FM kaudu tervitada Siilil madistavaid poisse-tüdrukuid ja kribasin kohe tervituse valmis - et head dembliootust ja bla-bla-bla. Otsisin netist üles Sõduriraadio ja juba teise tervitusena lendas eetrisse pojale mõeldu. Kahjuks tekitas diktor-poisile peavalu ja keelsõlmsuse mõiste "dembel", mille pärast palun Kaitseväelt vabandust ja eemaldan oma pagunitelt ühe kupu:P
Pildil naasevad tundmatuseni muutunud demblid dislokatsioonikohta. Peatselt reservi, poisid!
Thursday, May 7, 2015
Sünnipäeval

Käisin eile ema sünnipäeval. Kalmistul muidugi. Ostsin võõrasemasid ja toppisin neid püüdlikult mulda. Meenutasin kuidas sai igast vanamuttidega sealsamas sonkimas käidud. Nüüdseks on vanamutid kõik surnud. Äkki sain aru, et mina ju olengi nüüd see vanamutt!!!!
Täitsa õudne hakkas, panin jooksuga minema:P
Illustreeriv-frustreerival pildil olen komistanud võõrasema istutamisauku. Kuidagi ikka rabelesin välja.
Monday, April 20, 2015
Viisakas pöördumine
Kullake Kristuses,
Palun pange mind, ma ei saa tüüp ise, et ma palunud, et hea õde siin, et aidata mind kirjuta seda postitust ja saata selle sulle.
Armas pöördumine, onju? Mida nüüd küll teha, kuhupoole joosta?
Pildil öörahu kloostri taga metsas.
Thursday, April 16, 2015
Ujumistund
Täna korraldasin oma telefonile ujumistunni, kevad ikkagi! Kahjutundega pean tõdema, et telefon polnud ilmselt piisavalt motiveeritud ega tõusnud pinnale. Vähe sellest - pidin ta potist välja koukima ja kuivatama, kruvikesi edasi-tagasi kruttima, hellalt ekraani silitama, aga mida sain tänuks?! Krt., ma ütlen, ei mingeid ujumistunde ega päevitamist enam. Pistsin pimedasse sahtlisse.
Illustreerival pildil nähtav on juba didaktika kõrgem pilotaaž - auto üritab inimest ujuma õpetada!
Wednesday, April 15, 2015
Määminister
Yes, määminister, mina ostsin säästlikuma auto, söön säästlikumat saia, elan telgis ja hingan värsket, seni veel maksustamata õhku - seda õhku, mida meie määminister viimse juuksekarvani täis on! Ma saan aru, et valimislubaduste katteks ja koalitsioonilepingu täitmiseks tuleb riigieelarvesse pappi kokku ajada, aga palun-palun, armas määminister - ära aja selle põhjendamiseks nii lolli juttu, et Kükametsa külapoe taga õlut mekkivate talumees-traktoristide krantsidki naeravad!
Pildil selgitab valitsus (kahe jalaga maas) rahvale (nelja jalaga maas) kütuse aktsiisitõusu vajalikkust.
Friday, April 10, 2015
Mitte ainult meestele
Eesti päris oma sõjafilm - nii võib Nüganeni linateost "1944" nimetada küll. Juba esimesed lahingustseenid löövad südame alt õõnsaks ka kunagi soldatina ise tankirulli all olnud siinkirjutaja. Ehtsa higi, tolmu ja püssirohu ning mitte nii ehtsa verega määritud lähivõttes näod ja ilmed on vägagi kõnekad. Ajaloolist tõde on eksponeeritud ohtralt - lisaks sakslastele võitlevad Sinimägedes kõrvu eestlastega ka taanlastest lahingpaar ja vilksatab ka valloonide pataljoni embleem. Detail, mida ei nõukogude ega vene filmides iial ei näe - mitmel eesti sõduril on relvaks sakslaste Sturmgewehr44, millest peale mõningaid muudatusi ja lisandusi Mihhail Kalašnikovi konstruktoribüroo poolt sai ilmakuulus automaat AK-47. Venelased eitavad senini tolle relva ja ka saksa konstruktorite (Hugo Schmeisser) aluseks olemist kalašnikovi loomisel.
Film surub istmesse ja ajju - seansi lõppedes jäid inimesed istuma veel peale tiitreidki. Kunnase stsenaarium on sõjatehniliselt-ning taktikaliselt märksa etem, kui inimsuhete lahkamise osas - mitmed liinid algavad, aga ei vii kuhugi. Loomulikult on teosel ajalised piirid, aga kuidagi paljuvõitu oli neid algatatud suhte-ja tegevusjuppe. Ilmekas tegelane obersharführer Saareste lahkub, oksad peas, keset lahingustseeni ja jääbki filmi jaoks kadunuks. Ootasin ja ootasin, et ta tuleb sisse ka Sõrves, aga ei. Kaksikutest saab üks Sinimägedes surma ja teine ilmub välja vastaspoole väes juba Sõrves. Vend tapetakse venkude poolt ja sina oled paari kuu pärast samas paadis vaenlasega? Siin oleks näinud pigem metsavendluse teemat. Hästi alustatud ja samamoodi lõpetatud olid stseenid Aino Tammikuga (Maiken mängis jube hästi!), mu arust oligi siin filmi põhiline sõnum - sõda, surm, kaos ja kaotused läheb mööda, aga armastus jääb, see viibki elu edasi.
Minge vaatama, kindlalt soovitan!
Pildil võitleja ja StG44
Subscribe to:
Posts (Atom)