Friday, April 10, 2015

Mitte ainult meestele



  Eesti päris oma sõjafilm - nii võib Nüganeni linateost  "1944" nimetada küll. Juba esimesed lahingustseenid löövad südame alt õõnsaks ka kunagi soldatina  ise tankirulli all olnud siinkirjutaja. Ehtsa higi, tolmu ja püssirohu ning mitte nii ehtsa verega määritud lähivõttes näod ja ilmed on vägagi kõnekad. Ajaloolist tõde on eksponeeritud ohtralt - lisaks sakslastele võitlevad Sinimägedes  kõrvu eestlastega ka taanlastest lahingpaar ja vilksatab ka valloonide pataljoni embleem. Detail, mida ei nõukogude ega vene filmides iial ei näe - mitmel eesti sõduril on relvaks sakslaste Sturmgewehr44, millest peale mõningaid muudatusi ja lisandusi Mihhail Kalašnikovi konstruktoribüroo poolt sai ilmakuulus automaat AK-47. Venelased eitavad senini tolle relva ja ka saksa konstruktorite (Hugo Schmeisser) aluseks olemist kalašnikovi loomisel.
Film surub istmesse ja ajju - seansi lõppedes jäid inimesed istuma veel peale tiitreidki. Kunnase stsenaarium on sõjatehniliselt-ning taktikaliselt märksa etem, kui  inimsuhete lahkamise osas - mitmed liinid algavad, aga ei vii kuhugi. Loomulikult on teosel ajalised piirid, aga kuidagi paljuvõitu oli neid algatatud suhte-ja tegevusjuppe. Ilmekas tegelane obersharführer Saareste lahkub, oksad peas, keset lahingustseeni ja jääbki filmi jaoks kadunuks. Ootasin ja ootasin, et ta tuleb sisse ka Sõrves, aga ei. Kaksikutest saab üks Sinimägedes surma ja teine ilmub välja vastaspoole väes juba Sõrves. Vend tapetakse venkude poolt ja sina oled paari kuu pärast samas paadis vaenlasega? Siin oleks näinud pigem metsavendluse teemat. Hästi alustatud ja samamoodi lõpetatud olid stseenid Aino Tammikuga (Maiken mängis jube hästi!), mu arust oligi siin filmi põhiline sõnum - sõda, surm, kaos ja kaotused läheb mööda, aga armastus jääb, see viibki elu edasi. 
    Minge vaatama, kindlalt soovitan!

  Pildil võitleja ja StG44

3 comments:

neiud ärevil said...

Juba paar nädalat tagasi tehtud. Seda enam, et selle valgepäise tüdruku viisijupikest seal lennukite ja pommide all ümises mu oma väike kasvandik ja mitte keegi ei saanud ilmselt aru, et see oli praeguse aja kuum hitt "Kauges külas".
Film ise pani 2 päeva sügavalt mõtlema ja juurdlema. Eriti mu nooremat tütarlast, kellel tekkis seoses filmiga sadu küsimusi kuni küüditamise ja meie pere ajalooga.

TT said...

Ise sain Vaadata paar nädalat tagasi Torontos tänu Eesti Ohvitseride Kogule Kanadas. Väga hea film, ilmselt kujuneb üheks neist kultusfilmidest, mida ikka ja jälle vaadatakse nagu Kevade või Viimne Reliikvia. Mõned tühised tehnilised apsud ei riku üldilmet. Loos oleks oodanud lõpus tugevamalt Sõrve sääre sündmuste kajastamist. Blogistasin ka ise muljetest pikemalt.

Sirly Hiiemäe blogi said...

Kõnelesin samast filmist endagi blogis, kuid teise nurga alt:
http://sirly-svingpastellides.blogspot.com/2015/03/1944-kohtutud-hetke.html?zx=4a96eecb36cdaedb