Thursday, May 28, 2009

Põlurahandusminister


Kui Bratiino-Karel Valitsuse Majja jõudis, olid Kõuts-Andrus ja Reinuvader-Valdor juba otsustanud ühitada põllumajanduseministri ja rahandusministri ametikohad. Kinnitatud oli ka uue ametimehe nimetus - põlurahandusminister.
Kõuts-Andrus võttis Buratiino-Karelil armsasti käealt kinni, juhatas ta hellalt priske lillepoti juurde, millest kellegi kurikaval käsi oli kummipuu juba välja sikutanud.
Karel, kas sul kuldmünte on? -küsis Andrus kurja häälega, pea ümber lehvimas Chaneli vänge lehk. Egoist, mis muud, arvas ehmunud Karel.
Na-na-natuke on,-kokutas hirmunud mehike ja surus tugevate maamehekätega vastu rindu Papa-Villu kunstnahast portfelli. Villu käib nüüd Stockmanni kotiga, tal neid pealegi mitu.
Armas poiss,-jätkas Andrus meelitamist,-pane nüüd ilusti need kuldrahad kõik siia mulla sisse, hommikuks peab eelarve lapitud olema.
Ega Bratiino-Karel julgend vastu vaielda, vaat ei saagi veel valitsuse seanahast portfelli, tulebki elu lõpuni Villu omaga käia.
Kallasid sulakullast miljoni (või oli see poolteist) kenasti lillepotti, põlurahandusminister kühveldas peale mulla ja asusid hommikut ootama.
Karel püüdis küll silmi lahti hoida, aga kavalpead Andrus ja Valdor muudkui laulsid ükshaaval ja kahehäälselt unelaule ja nii Bratiino-Kareli eelarvevahtimisest punetavad ja rähmased silmakesed kinni vajusidki.
Põlurahandusminister tegi käekesed taas mullaseks - niikut käe potti pani, sai käsi hoopis kullaseks.
Nii me elamegi - kel käsi kullas, kel peffel mullas.
Pildil uue valitsuse esimene pressikonverents. Puldis too, kelle nime me ei tohi nimetada. Bratiino teises reas vasakult kolmas.

No comments: