Üksiku isahanena ei suuda ma eelteismelisele tüdrukule eriti midagi huvitavat koolivaheajal välja pakkuda. Tema eelistused ei kattu minu omadega, eksole! Brünot tahtsin vaatama minna, aga tibinale seda ju ei näita! Peab pojaga minema. Profülaktika mõttes:D Aga ükspäe turgatas pähe, et KUMU oleks selline koht, kus koos lapsega ja ehk isegi lapsel oleks huvitav. Ütlesingi siis, et täna läheme KUMusse.
-Mis koht see on?-küsib laps vastu. Seletan siis.
-Mis me seal teeme?-ei jäta laps jonni.
-Pilte vaatame-,konkretiseerin mina.
See rahustas lapse maha ja kui ma olin teda veennud, et plätude asemel peaks KUMUsse midagi inelligentsemat jalga panema, olime minekuvalmis.
Ostsime eesti kunsti piletid, st. 3. ja 4. korrus. Seletasin jõudumööda, et kes ja mis. No paljukest ma ise teangi. Kui Elmar Kitseni jõudsime, hakkasin tähtsalt seletama, et Kitse Kits oli kunagi vanalinnas, aga see varastati ära ja blaa-blaa-blaa. Ühel hetkel äkki vakatasin - kurat, see pole ju see Kits ega see Kits. Kõrvalruumis oligi kohe nagu tellitult Koorti Kits:D Õnneks laps ei jaganud matsu ja rääkivate peade juures veetis ta isegi tubli 10 minutikest.
Järgmisel päeval küsisin (õpitu kinnistamiseks, eksole), et mis talle muuseumist meelde jäi, kas mõni kunstnik ka peale rääkivate peade?
-Jaaa-, ütles laps, -Oskar Armas-:D Tegelikult muidugi Kallis, aga olgu peale, peasi, et miskigi meelde jäi!:)
Pildil Koort Kitsega
No comments:
Post a Comment