Eile sain teada, et tudengist poeg hakkab õppetoetust saama - tubli 50 eurot kuus. Muidugi oli tore sellest kuulda, aga siis meenus, kuidas enda tudengipõlves sai elatud nii 40, 47.50 kui ka 50-rublase stipiga ja just nimelt elatud terve kuu. Proovi sa tänasel päeval 50 euroga kuu aega elada. Rublaaja stipiga lubas vanemate juures parasiteerival tudengil ära elada asjaolu, et ei elamise ega koduse toidu eest tulnud maksta, vähemalt mina ei maksnud, aga samas ka igasugune lisaraha vanematelt oli välistatud, tegelikult ei mäleta ka seda, et ma koolipoisina oleks üldse mingisugust taskuraha saanud. Kui vaja oli, siis küsisin ja ka anti, seda muidugi keska-ajal. Tudengina kulus mul eelkõige söögile-joogile - kui tipi sööklates oli lõuna väga odav, siis pealinna õllekates oli rasvase prae (lihatükk, millest poole moodustas riivsai, praerasv, ahjukartul ja hapukapsad või -kurk) ja kahe õlle hind 3 rutsi. Kindel reegel tudengitel oli, et alla kuue kannu pole mõtet õllekat külastadagi. No igapäevaselt just ei käinud peale loenguid õllekas vedelemas, aga paar korda nädalas kindlasti. Siis kulus isiklikult minul palju pappi riietusele. Olin igavene dändi:D Pea igapäevaselt kammisin komisjonikauplusi ja kord aastas lasin kursavennal õmmelda mingist huvitavast kangast ülikonnapüksid. Meie käisime koolis ülikonnas ja lipsuga! Ja õllekas ka muidugi:DPildil moodsate viigipükstega lugupeetud autor 1978.aastal Vaksali õllekas (teate küll - võõrastemaja "Balti" allkorrusel)
14 comments:
Tahad sa öelda, mida sa õppisid?
ma ei suuda uskuda, kas on võimalik, et Eesti on tõesti nii väike?
Õppisin majandust, ehituskallakuga:) Eesti on tõesti väike, kas pold mitte 44000 km2
45 227, suurem kui sa arvasid.
Sa õppisid ikka tõelises eliitkoolis, kus tudengid ülikonnas loengus käisid ;) Meil ei kandnud seda pooled õppejõudki, üliõpilastest rääkimata.
Eks omaaegne stipp oli umbes 1/3 keskmisest palgast (minu enda, mitte mingi uurimuse hinnangul), aga praegune 50 euri on pisut üle 1/6 miinimumpalgast :)
Bianka - aga nii oligi!:) Ülikonna komme tuli vanematelt, läbi nulli tulnud meeskodanikelt ja kuidagimoodi juurdus ka nooremates. Igatahes ülikonnaga ja lipsuga tüübil oli vähemalt majandusteaduskonna naistudengite hulgas enam lööki kui kampsunnikutel:D
Ülikondadest ei mäleta ma midagi, aga stipipäev oli küll tähtsana meeles. Paar päeva enne seda lugesime kopikaid, et saaks kamba peale purgisuppi osta(leiba sõime ülikooli sööklas tasuta). Spitipäeval sai isegi mõne tähtsama ostu sooritada, näiteks sukkpüksid osta. Ei mäleta, et oleksime väga palju hädaldanud.
Ohhh seda muretut noorusaega!!! Kui ilus see tundub aastate mäelt alla vaadates!
Novott - nii see on, krdi tipikad õgisid ja kaanisid oma stipi maha, aga vaesed ülikooli tüdrukud pidid pool kuud käima paljasääri nagu karjatüdrukud! Häbi meile!
Konn ülikonnaga oleks ka ülikooli tütarlaste südameid murdnud nagu loogu ;)
Kas ülikonna kandmine poiste ja seelikute (sukkpükste) kandmine tütarlaste poolt polnud mitte seotud tolleaegsete ühtmoodi kasinate oludega? Kahtlustan, et ka meie teiega oleksime tahtnud kanda nende riietusesemete asemel hoopis võrratult ilusamaid (ja defitsiitseid) kuluvaid teksapükse. Need olid aga kättesaadavad vaid neile, kel onu või tädi Rootsi olid putkanud või siis raske rahakoti olemasolul... Muidu võisid saada vaid Sangari või paremal juhul sõbraliku vennasvabariigi Poola teksasid. Ja kuna need olid nagu nad olid, siis oligi second best kas ülikond või seelik. Tänapäeval aga võib iga töötu ka endale teksasid lubada ja nii ongi meeste seljas ülikond ja naistel seelik harudus ;)
Mina sain oma esimesed päris teksad 1978.a ja nad maksid täikal sama raha, mis mu raamatupidajast ema kuupalk oli. Muidugi ei andnud ema oma kuupalka mulle ära teksde ostmiseks, vaid hoopis mu sõjaväes ehistuspatis rasket raha kokku ajanud abikaas :D
Kahjuks pean tunnistama, et mina spekuleerisin teksadega juba keska-ajal. Mul oli klassivend, kes sahkerdas Viru ehitajatega ja parseldas koolis nende rebenenud ja kulunud tööriietust. Esimesed teksad olid Lee (ilma kuuperita) kulukad ja hankisin need 15 rutsi eest. Kuna ostu sooritasin kilekotti sisse piilumata, siis kodus selgus, et nende eelmine sisemus oli minust vähemalt kaks korda kopsakam tegelane, vanaema harutas ja palistas vaikselt hambaid krigistades mitu päeva;D
On ju kahju, et soomlased Tartus midagi ei ehitanud tol ajal?
Õnneks või õnnetuseks, Tartust ei saa iialgi Tallinnat ;)
Oh, siin on kõigest täiesti valesti aru saadud. Kui jutt käib ülikonnapükstest, siis Lendava Konna puhul on olnud tegu üliKONNApükstega.
Midagi supermehe keebi taolist. No teate ju?
A pildil olev tudeng on ikka vaene tudeng, supermees või siis mitte - pikkade pükste jaoks raha ei piisanud...
Ups, palun andeks - Kaamos olen, logimine oli vigane.
IRW, mina kolistasin samal ajal tipis ringi päris korralike teksadega :) Seeliku ja sukkpükstega oleks selles Kopli majas ära võinud külmuda...
Vähesega sai ära elatud jah, 35,- rublast suuremad väljaminekud olid 2.- üüriks ja kas see bussipilet oli 1,5 rubla. Kodust sai kartuleid ja porgandeid, kohvriga tõin. Restos muidugi ei käinud ja sööklas sai tihti võetud 7 kop eest suppi ja söödud kogu taldrik leiba, see oli tasuta.
Post a Comment