Täna venis tööpäev ootamatult pikaks ja viljaka tegevuse tähistamiseks tassikese latte ja pähklikoogikesega maandusin pärastlõunal Veskis. Kohvinautimise taustaks tuli Kurmeti "Naer". Ees koridoris, minu nägemisulatusest väljas, kevadel-suvel-sügisel mu lemmikkohaks olevatel punastel leentoolidel istusid sellised kolme-neljakümne vahel noormehed, kes innukalt arutasid, kas laul on kaheksa-või üheksakümnendatest. Limpsisin oma latte lõpuni, pühkisin koogipuru kokku ja punastest leentoolidest mööda hiilides ütlesin teadja õigusega: "Virmaliste lugu oli kuukümnendatest, poisid!"
Poisid vahtisid maani klaasakendest mulle järele, kuniks parklast välja tagurdada ukerdasin.
4 comments:
Sa kindlasti tahtsid lisada, et seda laulu lauldi juba sel ajal, kui teie veel püksi pissisite, poisid...
Ma usun, et poisid olid sel ajal ise veel püksis:)
Mõnsa, et armastad seda laulu,
naer on terviseks ja "naerata - siis elu naerab vastu", armastan positiivseid inimesi
Väga ilus lugu aegade hämarusest. Ketran seda lugu vahel autos CD-lt mitmeid kordi ikka ja jälle uuesti...
Post a Comment