Täpselt selline see etendus oligi, et tahaks panna kolm punkti - kramplik, toores, klišeelik, isegi igavavõitu. Ei päästnud etendust ei Sukk, ei Oja. Kivastiku tekst osutas mu arust tema isiklikele läbielamistele (sellele oli ka kavalehes viidatud) ja meenutas vinguvat Sauterit.Viiekümnest nooremad kodanikud ei saa poolest tekstist midagi aru ja seepärast ehk nihelesidki. Noorem poeg kasutas etenduse iseloomustamiseks väljendit "väljakannatamatu".
Kolme punkti kõrvale on panna kaks hüüumärki - meie ees istuvad mamslid kummutasid otse etenduse ajal korduvalt kommikarpi peidetud pudelit ja nende kõrval istuvad kaks nii seitsmekümnendates eite-taati embasid teineteist kogu etenduse aja. See viimane oligi tänase külastuse helgeim hetk.
Pildil noor Gunn oma Milluga.
3 comments:
Võtan kah hoogu, et teatrisse minna. Aga mida vaadata? Seda tükki ilmselt mitte :P
Ja võib jäädagi minemata, sest mingi jama vaatamiseks ennast pimedal ja külmal õhtul kodunt välja ajada tundub arulage. Kas kellelgi on viimasest ajast mõni meeldiv etendus välja pakkuda? Tütre kaks viimast teatrielamust pälvisid hinnangud "oli kah" ja teise kohta ütles ta "täielik jamps".
Mis oli jamps? VAT-is on hea noorte tehtud "Klaasist loomaaed"
Need olid Linnateatri tükid - Krabat ja Veider orkester (varem oli nimeks Segane seltskond vms).
Post a Comment