Restoran oli sel õhtul ilmselgelt ülerahvastatud, lauad-toolid tihedalt koos ja lisalaud (õnneks mitte meie seltskonnale) paigutati otse ukse alla niimoodi, et lahkudes endale riideid selga heites tõmbasin mantlisabaga einenautlejal üle pea. Kelner, kel palusin valida linnuliha juurde vältimatu veiniklaas ise, ei tutvustanud veini ega pakkunud maitsta - astus lihtsalt ligi ja kallas klaasi täis.
Tüdruk-ettekandja astus pearooga tuues laua äärde täis suuga ja kui meil oli küsimusi roogade kohta, siis ei suutnud ta vastata, sest esiteks - suu oli toitu täis ja teiseks - ta lihtsalt ei teadnud. Minu soovitud mullivee asemel toodi ampull kraanivett. Poole õhtusöögi pealt teatati kogu seltskonnale, et kohvi ei saa, kuna kohvimasin läks rikki ja soovijatele võivad nad teha "pätikohvi". Kui end lahkuma sättisime ja tuubil täis avastangelt enda riideid otsisime, ei küsinud keegi teenindajatest, et kuidas maitses, rääkimata "head õhtut" soovimisest. Aga nagu öeldud - eks rahvast oli ka palju ning teenindaja on kõigest inimene.
Road iseenesest olid maitsvad, pildil kapsalehe all põldpüü filee.
No comments:
Post a Comment