-ema oli pööranud(pööratud) lahkusuliseks;
-sekt tinistas mammi ära - käidi notaris, vormistati korter sekti juhtliikmele, emale garanteeriti sama lepinguga elamispind kuni surmani ja matusetalitus;
-mutt viidi Kakumäele, mingisse eramusse, kus talle anti tuba ja koiku, seal oli teisigi temasuguseid, aga kokku neid ei lubatud;
-kord päevas anti süüa, telefon võeti ära ja paar korda nädalas käidi "hooldajaga" aias jalutamas.
Mingitel segastel asjaoludel õnnestus emakesel pojale helistada, mille peale Gena järgmisel! päeval uuris minult kui ülemuselt ja mentorilt, et kas saab kuidagi telefoni abil ema asupaika tuvastada, sest ega ema teadnud, kuhu ta viidud oli. Kamandasin torumehe kohe politseisse, seal võeti ütlused, ilmselt positsioneeriti telefon ja järgmisel päeval oli mutike armsa pojakese hoole all, Maardu kahetoalises korteris. Perekonna taasühinemine, mis siin rääkidagi. Politsei alustas uurimist.
Aga see pole veel kõik!
Kui Gena jaanieelsel reedel töölt koju jõudis, oli korteri uks lahti, kass jalutas trepikojas ja ema oli kadunud! Telefonile ei vastanud, kõik asjad olid alles. Gena istus midagi ette võtmata juhmi näoga kuni järgmise päevani, mil emakene helistas ja teatas, et ta on kodus:D
Selgus, et 96-aastane vanainimene oli mingil arusaamatul kombel sattunud Maardust Tallinnasse, kõmpinud oma Lilleküla neljanda korruse korterisse, rebinud maha uksele kleebitud politseilindid ja murdnud end notariaalselt ärakingitud korterisse. Oma tegevustest ei mäeltanud ta midagi ja pojale helistamise põhjuse tingis taas lihtne inimlik põhjus - nälg!:D
Võtan asja kokku - suhelge oma lähedastega, ärge jätke vanainimesi ula peale.
Pildil Gena ema (paremal) nooruspäevil. Ilmselgelt on nooruse spordiharrastusest tingitud ka vanamemme hiilgav füüsiline hetkevorm. Tõsi, vaimne on pisut kängunud!
5 comments:
Oh taevas küll, kas tõesti ongi nii? Ja notarid muudkui kinnitavad selliseid tehinguid...
nii et 96 aastasel pole notaris vaja mingit teovõime tõestamist ega muud meditsiinilist ekspertiisi. Pean hoiatusloo oma emale (90) ette kandma.
Asi on hukas jah. Politsei uuribki kelmuse teemat ja ehk on ka notar kaasatud. Ma enda lähisugulasele, lastetule 93-aastasele mammile, igatahes ütlesin nagu lapsele - võõrastega ära suhtle!:)
Mu ema (alles 79) on veel selge mõistuse juures ja teiseks ei ole tal enda nimel mingit kinnisvara. Aga. Juba on näha, kuidas enne nii kange naine hakkab pehmeks muutuma ja kohati kummaliselt käituma. Näiteks horoskoobid on järjest kasvav obsessioon (ja mina pean neid telefonis kuulama!!!) ning lapselastel on järjest lihtsam vanaemalt "kommiraha" kätte saada. Mitte, et nad vanaema rahakotti kuritarvitaksid. Aga ettevaatlikuks teeb ikkagi. Kes teab, mismoodi ta 10 või 15 aasta pärast mõtlema on hakanud. Aga nagu öeldud - vähemat kinnisvara temalt välja petta pole võimalik. Ning iga väiksemagi ametliku kirjaga (telefonioperaatori tingimuste muutmise teavitus vms) jookseb ta ärevalt minu juurde, et ma lahti seletaks, mis nüüd edasi juhtuma hakkab?!
Ükskord saame me kõik vanaks. Olgu elu armuline, et meil ikka tarku lapsi oleks, kes meil siis silma peal hoiavad.
Mul käisid ämmal ka mingid usupöörajad kodus. Ikka kohe tihti hakkasid käima... kuni jõudsidki välja teemani "Kirjuta oma maja meie nimele". Ämmal oli siis mõtlemine alles selge, kukkus vastu vaidlema, et mul ju pojad, ja kes mind siis matab. "Meie matame, meie matame", lubati lahkesti.
No ja siis tulid pojad koju...
Post a Comment