Mõnikord vahin lõbu pärast videoklippe, kus soojade maade autojuhid juhusliku lumesaju või jäätumise korral püsti hädas on - näost plekilised, pidur põhjas kergest kallakust külg ees alla libisevad. Et mis see siis on - keerad rattad otseks, annad kergelt vedu ja....
Aga täna oli mul - julgen vist öelda, et esmakordselt elus - umbes sama lugu. Juba linna poole sõites vaatasin, et mida hekki nad mökutavad teel, eriti kurvides?!:D Andsin aga gaasi ja rõõmustasin oma tubli Subsiku pärast.
Vitsad sain Nõmmel, kus kerge kaldega tee oli vesises jääpeeglis, vastu tuli teine Subsik, mille juht ilmselt taipas, et hullu eest tuleb varjuda ning tõmbas teeserva ja jõudis isegi pisut tagurdada, sest mina tüürisin uhkelt külg ees otse tema poole. Rapsisin teise käigu ja lisasin pisut vedu, rattaid väga välja ka ei pööra, muidu viskab külje ette. Igatahes õhku jäi kahe plekist külje vahele nii mõnedki sentimeetrid.
Egas midagi - jalutama ei läinud, tulin kohe koju ja panin puhtad püksid!:P
Pildil oleva Põrnikaga pole mu püksid kuidagi seotud!
4 comments:
Meil siin ookeani taga on sihukesi olusid (jäitevihma) paar korda aastas ikka. Mõistlik kodanik taolise ilmaga ei lähe oma auto ligigi, isegi kui läbi jääkihi suudaks kuidagi sisse murda (mõned kasutavad leeklampe, et ukselukku lahti sulatada). Tavaliselt suured teed tehakse suht kiirelt jäävabaks, väiksematel aga pead arvestama hullu libedaga.
Meil olid tänavad nii sõitjaid kui autoromusid täis - loetlesin mõnekümne linnakilomeetriga kolm avariid. Aga suurem jagu neid viidatud lõbusaid videosid ongi USA-st pärit ja päris hirmus on näha suuri kastikaid tänavatel Eeva-Lotta Kiibuse kombel liuglemas ja pöörlemas:)
Kurim, vaatasin Delfist fotogaleriid ja lugesin, et EMO koormus neljakordne. Päris hull teil ikka. Vanemad õnneks olid jalutama minnes välisukse pealt tagasi pööranud, kui nägid et trepikäsipuu jääga kaetud.
Ma just paar päeva varem küsisin, et mis asi see jäävihm on. Ja siis, palun väga, tehti puust ja punaseks. See oli ikka nagu uskumatu nähtus ja elamus. Mõtlesin veel, et kuidas on võimalik, et ma pole pea 50 aasta jooksul seda kunagi varem näinud.
Post a Comment