Mu noorema tütre lastaias käis paarknd aastat tagasi keegi psühholoogi-tädi rääkimas koduvägivallast ja kui jõuti küsimuste-vastuste vooru, siis küsimuse peale, et kes kodus laksu on saanud, tõstis ka minu armas tütreke käe. Pärast ütles, et "kõik tõstsid ja tema ka." Kui siis lapsi ükshaaval küsitlema hakati, andis libekeelne laps küsimuse peale, et kes siis talle laksu annab - ikka issi ja kohe peksab ikka! No ma pole seda last elu sees näpuotsaga puutunud:D
Enamasti käisin lasteaias mina tütart koju toomas. Kuna kiiret polnud, siis lasin lapsel ise end riidesse pusida. No kui päris hätta jäi, siis aitasin muidugi. Teised lapsevanemad tormasid garderoobi, toppisid oma järeltulija "ruttu-ruttu" hõigete saatel riidesse ja jooksuga minema. Mina vahtisin etendust aknalauale nõjatudes ja muigasin. Ühel päeval mulle last ilma vestluseta kätte ei antud. Kasvatajad (siis veel selle ametinimetusega) võtsid mu ette, et teised lapsevanemad on tähele pannud, et ma oma last üldse ei aita. Et mõnikord isegi nutvat! Oli tõesti kord või paar, kui tütar sai enda peale pahaseks, et sokk korralikult jalga ei lähe:) Siis ikka natuke aitasin. Minu seletuse peale, et see on minu meetod last iseseisvaks kasvatada, vaadati küll kahtlevalt teineteisele otsa, aga mudilane lubati koju viia. Sel korral isegi natuke aitasin riietuda:)
Kolmas lugu juhtus aastakest viisteist tagasi, kui ühes Mustamäe lasteaias tualettruume remontides, läks Genal imekombel segamini külm ja kuum vesi ning just see viimane sattus tualetipoti paaki täitma. Miskipärast juhtus see töötajate tualettruumis. Peale tungivaid palveid vahetasime muidugi toruotsad ümber:)
Pildil peksu ja kiusu ohver lasteaia lõpetamisel, paremal vägivaldne isa!
No comments:
Post a Comment