Saturday, August 18, 2018

Eile nägin ma Venemaad

   

 Ma pole Eesti kirdenurgas ammu käinud - viimati keska lõpuklassis ja sellest on ka meeles vaid kuskil ühikatoas peedika manustamine ning tüdrukute toa ukse taga kräunumine.
Nüüd ikka jalutasime Narvas piki uhket promenaadi ja vaatasime üle jõe Venemaale otsa.


Putini näoga lõvi sai hetkeks au kanda minu valget soni!
 Inimesed olid sõbralikud, noored rääkisid üsna kena eesti keelt ja Maxima poe ukse taga juurikaid müüv mammi purssis ka mõõdukalt riigikeelt, ainult Maxima kasspidaja oli vene-jäik:D Nagu Tallinnaski.
Narva-Jõesuu Nooruse spaa üllatas hommikusöögiga - pidevalt olid otsas söögiriistad, leiba ei olnud üldse ja kohvianum oli tühi, mis tingis kümneinimeselise sabalohe kohvimasina juurde. Samas tuba oli tibens-tobens, eriti kena oli öösel peale etenduselt naasmist paar tassikest teed juua.
Aga põhjus, mis meid Narva viis - "Kremli ööbikud" -  väärib omaette postitust.

2 comments:

Emmeliina said...

tõsiselt, ei mingit idat. Isegi aastaid tagasi ei teadnud valitsus, et Kunda on ikka lääs, mitte ida.

Minu hirm oli 70-80 ndate Kohtla Järve. Igast kõrge maja korrusaknast vahtis vähemalt kaks tiblat

konn, lendav konn said...

Päälinna untsantsakate jaoks ongi Kunda kauge ja metsik ida:D
Aga Kohtla-Järvele suunati mu abikaasa peale instituudi lõpetamist - tema oligi see koos sõbrannaga, kes pea linna piiril asuvast punastest tellistest tornmaja aknast sind vahtis:P